Kivikonstruktsioonid (0)

Sarnased õppematerjalid

36

doc

Kivikonstruktsioonid

9.2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja ­sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1. kasutajale EPN 6/AM-1. (koostas V:Voltri) 1999. 6. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus EPN 6/AM-2. (koostas V.Voltri) 2000. 7. Columbiakivi projekteerimisjuhend ­ 3 vihikut (koostas V.Voltri) 1998. 8. Muuratud rakenteet RIL 99, Suomen Rakennusinsinöörien Liito, 1975 9

Hooned

31

doc

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

konstruktsiooni projekteeritud - alaline arvutusolukord: olukord, mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. - anvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad kvantitatiivsed suurused: - arvutusolukord: teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, millest lähtutakse konstruktsiooni arvutamisel, - kandepiirseisund: - kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele, - koormuskombinatsioon - koormusvariant (ingl k load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering: - piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone, - projekteeritud kasutusiga: (4) Koormustega seotud terminid:

Ehitus

14

docx

Kivikonstruktsioonide teooria eksami kordamisküsimused

Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus ­ looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid ­ columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid ­ Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid ­ Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete

Ehitus

4

docx

Kivikonstruktsiooni eksami teooriaküsimused ja vastused

Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus ­ koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus ­ koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused ­ saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid ­ (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlem

Kivikonstruktsioonid

26

doc

Kivi eksami küsimuste vastused

tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb koostis: Sideained ­ alati mingi konstruktsiooni tagada, et väärkoormamine jaotatakse õhk-(õhklubi) ja osana. Töötamise all või avarii korral hüdraulilisteks(tsem). mõistetakse müüritise poolt konstruktsioon ei variseks Õhksideained kuivavad õhu kõikvõimalike koormuste totaalselt.Müüritise tugevuse käes. Hüdraulilised nii õhu vastuvõtmist. Võimalikud määravad tema käes kui ka vees. koormused: *mitmesugused tõmbeomadused. Täitematerjalid ­ tavaliselt koormused rakendatud liiv või purustatud kivim. jõududena *ilmastiku mõju 7.Müürseotised ja nende

Kivikonstruktsioonid

47

doc

Kivikonstruktsioonid projekt

TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus.........................................................................................................

Kivikonstruktsioonid

36

pdf

Müüritiste ladumine

laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka kasutamise mõttes on parem anda välisseintele selline konstruktsioon, kus seinale annavad tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a ­ plokkseotis ja b ­ ristseotis plokksüsteemis seinal, c ­ müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi 3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises:

Hooned

24

odt

Columbia kivist seinte ehitamine

siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis

Müüritööd

Meedia

Kommentaarid (0)