Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused
Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal - ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega
Sigma =N/A+-(M*y)/I
N - on normaaljõud ristlõikes,
M- on mõjuv moment,
y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja
I- on ristlõike inertsimoment .
Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged
nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult-
Tau=V/A
V- on põikjõud ja
A- on ristlõike pindala
Põhinõuded projekteerimisele
Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud
ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja
vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi .
Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EPN meetodeidja peetakse kinni seal esitatud nõuetest.
Piirseisundid
Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga.
Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina.
Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi
tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks.
Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid:
A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus,
B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks
muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu.
Kasutuspiirseisund ei ole üldiselt ohtlik konstruktsioonile või tema ekspluateerijatele. Kasutuspiirseisundi määramise kriteeriumid lähtuvad kas esteetilistest kaalutlustest või muudest ekspluatatsiooninõuetest.
Arvutusmudelid ja skeemid
Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv tööskeem.
Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele.
Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahendada.
2. Ristlõike arvutuslikkude suuruste määramine -raskuskese, momendid (staatiline, inerts -)
I=Summa S/A
Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste aluseks on ristlõikes leitudpinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega
N - on normaaljõud ristlõikes,
M- on mõjuv moment,
y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja
I- on ristlõike inertsimoment.
Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged
nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult-
V- on põikjõud ja
A- on ristlõike pindala
3.Pingete leidmine ristlõikes (avaldised ja tegelik leidmine)
Pingeks nimetatakse sisejõu intensiivsust ristlõike pinnal.
1.Pikijõud (surve.tõmme) sigmaŃ/A
2,Paindemoment sigma =M/W
Wel=I/z
Wpl=2S
3.Põikjõust (lõige)=Tau=(V*S)/(I*b)
W´-vastupanumoment
S-staatiline moment
I-nertsmoment
4.Müüritööde materjalid ( kivid , plokid ) - nende omadused
Müüritööde materjalid ja nende omadused
Kivid
Müürkivid võib liigitada järgmiselt:
looduslikud kivid
töötlemata kivid,
töödeldud kivid;
tehiskivid (-plokid).
Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivigruppe:
savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid,
silikaatkive,
tsementkive,
väikeplokke mitmesugusest materjalist.
Savitelliseid valmistatakse savi ja liiva segust , mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus.
Kõik kivimid on oma olemuselt haprad materjalid, nendes
on materjali osakesed suhteliselt nõrgalt omavahel seotud sideainega, need materjalid töötavadsuhteliselt hästi survele, kuid halvasti tõmbele.
Savitelliseid
valmistatakse ka värvilistena sõltuvalt savi liigist või lisatud värvainest. Selliseid kive kasutatakse üldiselt hoonete välisvoodris.
Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Selline segu kõveneb pärast hoidmist autoklaavis.
Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tsemendi ja vee segu kõvenemist.
Kivide omadused
Tugevus
tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad.
Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega.
Muud omadused
Veeimavus
Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel.
Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda soojem on kivi.
Suur pooride hulk nõrgestab aga kivi skeletti ja vähendab tema tugevust.
5.Mördid, nende omadused
Mördid
Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi.
Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele .
Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva.
Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5.
Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused:
-tugevus,
-nakkuvus kividega
- plastilisus (töödeldavus, mört
on hästi laotatav müürile),
-hea võime hoida endas vett,
-vähene agressiivsus .
Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutamiseks.
Tuntumad klassikalised mördid on:
-tsementmört,
-segamört,
-lubimört.
Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees.
Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline – tsement.
Täitematerjalina kasutatakse tavaliselt liiva või purustatud kivimit.
Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt peetakse
kõige paremaks, kui kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele.
Lisandeid kasutatakse mitmesugusel eesmärgil Kivinemist kiirendavad ja aeglustavad lisandid.
Pooride hulka suurendavad ained parandavad mördi töödeldavust, mörti viiakse täiendav kogus õhku peente mullidena.
Lubimördi algne tugevnemine on seotud vee eemaldumisega mördist kas õhku või kividesse.
Tegelik kivinemine on seotud lubja reaktsiooniga õhu süsihappegaasiga.
Tsementmört kivistub nii õhu käes kui vee all kuna tsement on hüdrauline sideaine. Kivinemine toimub kiiresti ja lõplik tugevus on suur. Mördi põhiliseks puuduseks on tema suur jäikus. Oluline on, et kivinemise esimesel päeval oleks mördis piisavalt vett.
Segamördi omadused on kahe eelpool nimetatud mördi vahepealsed. Lubja ülesandeks on põhiliselt mördi töödeldavuse tõstmine. Kõige paremad tulemused saadakse juhul, kui mõlemat komponenti on kaaluliselt ühe palju. Lubimört vähese tsemendi kogusega võib jääda nõrgemaks tavalisest lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu segusse ja lubi ei kõvene.
Liimid
Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine,peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke.
6.Müürituse töötamine - põhimõtteline lähenemine
Müüritus töötab alati mingi konstruktsiooni osana, kusjuures tema töötamise all me mõtleme tema poolt kõikvõimalike koormuste vastuvõtmist. Võimaiike koormuste diapasoon on väga suur mitmesugused koormused rakendatud jõududena, ilmastiku mõju, soojuskoormus, keemilised mõjud jne.
Kõikide nende koormuste puhul peab müüritis suuremal või vähemal määral (lühema või pikema aja jooksul) olema ekspluatatsiooni kõlbulik ja täitma temale pandud ülesannet.
Müürituse töötamine survele on üks tema põhilisi ülesandeid. Olles hoonete või rajatiste osaks kannab müüritis tavaliselt mitmesuguseid konstruktsiooni koormusi. Oma eluaseme rajamisel vajas inimene seinu lagede ja katuse toetamiseks ja ka välise külma eristamiseks toast.
Müüri tegemist me nimetame tavaliselt müüri ladumiseks, mis tähendab kindlatele nõuetele vastava müüri ehitamist kividest ja mördist.
Müüri üks põhilisi vajalikke omadusi on tema monoliitsus, terviklikkus . Kõik kivid müüris peavad olema oma vahel seotud. Aegade jooksul on ilmnenud , et kui laduda müüri mingite kindlate mustrite järgi, siis on kindlustatud ka müüri üldine tugevus. Suurt tähtsust omab kivide ülekate müüritises.
Mitmekihilises müüritises võivad olla vaheldumisi kivikihid, soojustus , isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele).
Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi
Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda.
Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur.
7.Müüriseotised, nende mõte
Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate.
Tuntumad seotised on järgmised.
plokkseotis;
ristseotis ;
mitmekihiline seotis ;
kaevmüüritise seotis.
Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti.
Klassikaline plokkseotis
Ristseotis
Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kull kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud Selleks tuleb igas neljandas reas laduda nurgatellise kõrvale ½ tellis. Ristseotist kasutatakse puhasvuuk müüritistes.
Mitmekihilised seotised võimaldavad oluliselt tõsta müüriladumise jõudlust, saab ära kasutada poolikuid telliseid täiteridades, saab laaduda soojustusega seinu, seina saab vooderada hinnaliste materjalidega (kividega).
Mitmekihilise seina puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müüri.
Järgneb siderida ja uuesti 5 kohakuti rida.
8.Müürituse tugevus - hapra materjali tugevuse olemus
Müüritise töö uurimisel survele peame vaatama abiülesannet hapra materjali purunemise kohta.
Hapra materjali purunemine on seotud sidemete lõhkumisega materjali moodustavate aineosakeste vahel. Peale selle tuleb purunemismudeli koostamisel arvestada. et hapras materjalis on alati suur hulk vabalt orienteeritud mikropragusid, materjaliosakesed ei ole üldse nakkunud, väikesed poorid jne. Lihtsuse mõttes vaatleme ainult horisontaalseid ja vertikaalseid mikropragusid.
Elastsusteooria näitab, et vertikaalse prao puhul tekib keerulisem pingeolukord .
Kuna hapra materjali tõmbetugevus on väikene, siis areneb vertikaalpragu edasi juba keskmiste survepingetepuhul.
Võib ette kujutada, et mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda.
a oluliselt areneda). Halvem on olukord müüritise ristisuunas.
Skeem Müüritise lõhenemine
Parast sidekivisse prao tekkimist lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur.
Arvestades kõiki neid asjaolusid tuleks nüüd kujundada müüritise seotised ja konstruktsioon.
Ajaloo vältel on need seotised kujunenud katse-eksituse meetodil, kaasajal on juba teadlikult väljapakutud mitmesuguseid seotisi ja lahendusi müüritise kujundamisel.
9, Müürituse deformatsioonid , erinevatest deformatsioonidest tulenevad probleemid
Müüritise deformatsiooniomadused
Deformatsioonid müüritise koormamisest
Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine.
Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine
minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on
peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides.
Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on σ - ε diagramm müüritise puhul kõverjooneline.
Sisejõudude määramiseks võetakse elastsusmoodul f/3 kõrguselt E = tan α
Müüritise pikaajalise koormamisega kaasneb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pingetel tekkivad müüritisse ajajooksul täiendavad mikropraod (oluline on siin mördi osa), deformatsioonid suurenevad ilma koormust (pinget) tõstmata.
Muud deformatsioonid
Roomamine (roome)
Roomamine on nähtus, kus materjali deformatsioonid suurenevad aja jooksul ilma koormust suurendamata konstruktsioonile. Roomamise mehhanism pole päris selge. Roomamine esineb vähem kivimaterjalidel ja rohkem betoonidel.
Betoonide
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #1 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #2 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #3 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #4 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #5 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #6 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #7 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #8 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #9 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #10 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #11 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #12 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #13 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #14 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #15 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #16 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #17 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #18 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #19 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #20 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #21 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #22 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #23 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #24 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #25 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #26 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #27 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #28 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #29 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #30 Kivikonstruktsioonid-eksami küsimuste vastused #31
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miro Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

Tsikip2uv2u profiilipilt
Tauri Tikerpe: Kõik vajalik olemas
22:15 15-03-2015


Sarnased materjalid

26
doc
Kivi eksami küsimuste vastused
103
doc
Inseneri eksami vastused 2009
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
32
doc
Eksami küsimuste vastused
35
pdf
Kivikonstruktsioonid
14
docx
Kivikonstruktsioonide teooria eksami kordamisküsimused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
1072
pdf
Logistika õpik



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun