Kiviaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Ülevaade Eesti muinasajast

EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM ­ 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM ­ 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM ­ 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur

Euroopa muinaskultuurid

10

docx

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu

Ajalugu

9

docx

Muinasaeg

kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire) Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus võisid tekkida emakülad Oluline jaht (kobras ja põder), kalapüük, korilus. Viimaste osatähtsust on raske hinnata jääkide mittesäilimise tõttu NEOLIITIKUM ehk NOOREM KIVIAEG Eestis loetakse mesoliitikumi piiriks keraamika kasutuselevõttu. Jõudis Eestisse kultuurlaenuna. Baltikumi aladel Narva kultuur, Eestis 5000 eKr. Seni teadaolevad varase keraamikaga < 25 leiukohta rannikul, peegeldab uurimistaset Varase keraamika perioodist on leitud tuleasemeid, hoonete jälgi üksnes 1 kohas, matuseid on väha ja väheste hauapanustega Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG

Ajalugu

11

docx

Arheoloogia referaat - Neoliitikum

Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheoloogilis-kultuurilist eta

Ajalugu

34

docx

Euroopa muinaskultuurid

2016. aastal: homo sapiens on Aafrikast välja rännanud kahes laines: * 120 000 a eest rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab kaks protsenti paapualaste genoomist. * 75 000 a eest uus homo sapiensi väljaränna Aafrikast. Valdav osa mitteaafriklasi on nende järeltulijad. Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst 6. loeng KIVIAEG, PRONKSIAEG, RAUAAEG KIVIAEG (on ajaliselt kõige pikem periood):  paleoliitikum ehk vanem kiviaeg  mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg  neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 miljonit – 9500 a eKr) Varapaleoliitikum:  Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit – 1,5 miljonit a tagasi) – kõige varasem kultuur.  Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Keskpaleoliitikum:  Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Hilispaleoliitikum (periood, kus suur osa Euroopast oli kaetud mandrijääga,

Ajalugu

3

doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma eelastega, oli neil arenenumad tööriistad. Neandertallased olid esimesed

Ajalugu

12

docx

Esiaeg Ajalugu 10. klass

Naised sünnitasid sagedamini kui tänapäeval. Eluiga lühendasid nii haigused kui ka jahil ja omaahelistes kofliktides saadud traumad. Ometigi elas keskmise kiviaja lõpul Eesti alal oletatavalt vaid u 2500–5500 inimest. Vanim Eestist leitud inimese kujutis Põdrasarvest valmistatud u 10 cm pikkune inimfiguur on leitud Pärnu linna kohal Pärnu jõest. Radiosüsinikmeetodi dateeringu järgi on see valmistatud veidi enam kui 6000 aastat eKr. mesoliitikum – keskmine kiviaeg, esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 aastat eKr kuni viljelusmajanduse alguseni (Eestis u 4000 aastat eKr); Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks. paleoliitikum – vanem kiviaeg, esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 3,3 miljonit aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 aastat eKr. Kuidas tehti kindlaks Pulli asulakoha vanus? Radiosüsiniku meetodil Tänapäeval asub Pulli kiviaegne asulakoht 10 km kaugusel merest

10.klassi ajalugu

35

ppt

Kiviaeg

Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a  Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum  Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega  Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)