Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kiviaeg ja muinasusund Westis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

KOOL




KIVIAEG MUINAS-EESTIS
Referaat






nimi
klass


Koht ja aasta
SISUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………….3
1. INIMASUSTUSE TEKE…………………………………………………..4
2. TEGEVUSALAD………………………………………………………..6
2.1. Küttimine ja korilus …………………………………………..6
2.2. Kalastus ………………………………………………………7
2.3. Hülgepüük……………………………………………………7
2.4. Põlluharimine…………………………………………………8
3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED……………………………………………9
4.1. Libahunt ………………………………………………………..9
4.2. Haldjad …………………………………………………………10
4.3. Maa-alused ja härjapõlvlased…………………………………...11
4.4. Surnute austamine……………………………………………..12
Kokkuvõte…………………………………………………………………….14
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………15








SISSEJUHATUS
Eesti muinasaja uurimisega tegelevad peamiselt arheoloogid. Nad uurivad inimühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalideks kõike, mida inimene on loonud või tekitanud. Kuna aga kiviajast pole säilinud tekste , siis uuritakse erinevaid esemeid, mis on alles jäänud ja tänapäeval leitud. Nendeks on sõjariistad, töö- ja tarberiistad , ehted jms.
Kuid esemed pole vaid ainukesed asjad, mille abil saavad arheoloogid uurida vana aja inimeste elusid . Nad uurivad pinnaseid, koopaid, surnute matmispaiku. Arheoloogid peavad saadud andmeid hakkama uurima , analüüsima, korrastama ja tõlgendama. Aja möödudes leitakse aga uusi asju ning tulevad uued mõtted ja teadmised täienevad. See teooria, mis on paika pandud varem ning arvatakse, et on tõsi, võib aga aja möödudes muutuda valeks ning uued teooriad võtavad nende koha. Üks asi on aga kindel – Eesti esiajaloo teadmisi kindlasti täiendatakse, isegi muudetakse aja möödudes.
Esiajalugu on jagatud kolme ajajärku, mis olenes tööriistade valmistamise materjalidest. Nendeks on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis u 12at kuni 2at eKr ning see on jagatud kolmeks ajaks: paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Paleoliitikumi ajajärgu kuuluvaid esemeid pole Eesti alalt leitud. Esimesed inimtegevuse jäljed leiti Pullist ning esemed on pärit 9at eKr ning sellest saame järeldada, et inimesed on tegutsenud Eesti alal mesoliitikumi ja neoliitikumi ajajärgul.




INIMASUSTUSE TEKE
Kindlalt ei saa öelda, mil esimesed inimesed Läänemere kaldale elama asusid. Eesti ala katsid pikemat aega jää, koos jäävaheaegadega. Kui inimesed jäävaheaegadel elasidki sel ajal, siis nende jäljed on minema pühitud. Me võime arvata, et mõnel soojemal jäävaheajal oli Eesti ala inimasustatud. Näiteks viimasele suuremale jääajale eelnenud vaheajal, mis on enam kui 116 000 aastat tagasi, oli siinne kliima palju soojem kui tänapäeva Eestis ning siin kasvas Lõuna- ja Kesk- Euroopale iseloomulikud taimed.
Ainsaid tõendeid, et jäävaheaegadel Läänemere äärne ala asustanud oli, on leitud Kesk-Soomest Karijoel asuvast Susiluola kaljukoopast, kust leiti mõned primitiivsed kivist tööriistad, mille vanust hinnatakse 120 000 – 125 000 aastale.
Viimane jääaeg, mida nimetatakse Weichseli jääajaks, algas umbes 116 000 aastat tagasi. Perioodi alguspoole oli Eesti ja Skandinaavia alad jäävabad, kuid kliima siiski karm. On leitud tõendeid, et see ala oli asustatud karvaste mammutite poolt. Peagi aga kliima külmenes veelgi ning umbes 24 000 – 22 000 aastat tagasi saavutas mandrijää suurima ulatuse hõivates enda alla Skandinaavia ja Soome, osa Iirimaast ja Inglismaast, Saksamaa ja Poola põhja osa, Baltimaad ning Loode-Venemaa. Eesti alal võis jääkihi paksus olla umbes pooleteise kilomeetri paksune ning kuna mandriliustik sidus palju vett, langes ookeani veetase rohkem kui 100 m. Looduskeskkond muutust kardinaalselt. Valdav osa Euroopast kattis tundra ja metsatundra , metsaga oli kaetud vaid kitsas ala mandri lõunaosas.
Inimesed pidid taanduma mandrijää laienemise eest. On teada kaks suuremat asustuspiirkonda: Lääne-Euroopas ja Vene lavamaal. Mõlemas kohas elavate inimeste peamiseks toiduhankimiseks oli küttimine. Jahiti mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põhjapõtru jt loomi.
Külmaharjale järgnes mandrijää sulamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Kiviaeg ja muinasusund Westis #1 Kiviaeg ja muinasusund Westis #2 Kiviaeg ja muinasusund Westis #3 Kiviaeg ja muinasusund Westis #4 Kiviaeg ja muinasusund Westis #5 Kiviaeg ja muinasusund Westis #6 Kiviaeg ja muinasusund Westis #7 Kiviaeg ja muinasusund Westis #8 Kiviaeg ja muinasusund Westis #9 Kiviaeg ja muinasusund Westis #10 Kiviaeg ja muinasusund Westis #11 Kiviaeg ja muinasusund Westis #12 Kiviaeg ja muinasusund Westis #13 Kiviaeg ja muinasusund Westis #14 Kiviaeg ja muinasusund Westis #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heleri1605 Õppematerjali autor

Lisainfo

referaat, kiviaeg, muinasuskumused

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
doc
Kiviaeg Eestis
5
docx
Eesti muinasajal
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
18
docx
Eesti muinasaeg - uusaeg-Suulise arvestuse piletid
12
doc
Eestimaa muinasaeg
10
odt
10 klassi ajalugu õpikus 1 -6-peatükk
67
pdf
Esiajalugu ja arheoloogia alused
4
odt
AJALOO KORDAMINE- MUINASAEG EESTIS





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun