Kiviaeg Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

62

odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlaste ks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva jam a a õ i g u s e a j a l u g u v a r a s e m a t e s t e a d m i s v õ i m e l i s t e s t a e g a d e s t p r a e g u s e a j a n i ü h e n d u s e s s u g u r a h v a s t e , kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.Eesti õigusajalugu kui: 1.eesti õiguse ajalugu, st eestlaste õigusajalugu. 2.õiguse ajalugu eestis, st siin kehtinudvene,rootsi,saksa, kanoonilise õiguse arengu. 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused.Tegemist on arhailise kultuuriga, arhailiste struktuuridega, mis ei ole seotud mingisuguse ajavahemikuga.Eelkõige iseloomustab arhailist õigust stabiilsus. Arhailine õigus ei tunne muutmist, progressi. Seisneb eelkõigeisade pärandi hoidmises – kõik mis ma olen saanud, pean ma hoidma ja võimalikult muutumatuna järgmistelepõlvkondadele edasi andma

Õigus

151

pdf

PM Loengud

mittelineaarse pinnasemehaanika areng ja käesoleval ajal on tänu kaasaja arvutustehnika võimalustele leidnud rakendusi ka inseneripraktikas. Organisatsiooniliselt ühendab eriala spetsialiste endiselt eelmainitud ühing, mis nüüd kannab nimetust International Society for Soil Mechanics and Geotechnical Engineering ­ ISSMGE. Alates 1992 aastast on ühingu liige ka Eesti, kandes nimetust Eesti Geotehnika Ühing ­ EGÜ. Varem koordineeris geotehnika probleemide lahendamist Eestis ehitusgeoloogia komisjon. Ehitusgeoloogia komisjoni  2 ja EGÜ on organiseerinud Eesti geotehnika konverentside korraldamist. Ajavahemikus 1961 kuni 2002 on toimunud 12 konverentsi. Koostöös Läti ja Leedu kolleegidega on korraldatud Balti konverentse. Viimane toimus aastal 2000 Pärnus ning võrreldes varasematega esmakordselt ISSMGE egiidi all ingliskeelsena.

Pinnasemehaanika, geotehnika

30

odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................

Informaatika

32

pdf

Levimuusika

lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 3 1. MIS ON LEVIMUUSIKA. Levimuusika algusaegadesse kuuluvad kõigepealt mitmesugused praktilist kasutust leidvad muusikavormid (tarbemuusika): marsid ja tantsumuusika

Muusika

80

pdf

03Sisu481 560

lugema tingimata scotti ennast. richard maxwell, kes uurib oma monograa- fias XiX sajandi ajalooromaani arenguharusid Euroopa kirjandustes, loetleb ühena kolmest kõige tähtsamast harust, mis kandsid huvitavalt edasi just scotti narratiivseid uuendusi, alexandre dumas’ ja robert Louis stevensoni seiklusjuttude traditsiooni (maxwell 1998: 545). arvestades seiklusjuttude populaarsust ka XiX sajandi lõpu Eestis, võis scotti tegelasetüüp jõuda kir- janikuni just selle traditsiooni kaudu. dumas’d on Bornhöhe eeskujuna välja pakkunud Herbert salu juba 1955. aastal, kuid tema osutus on jäänud suurema vastukajata.5 konkreetsemalt peab salu „tasuja” allikaks Wilhelm telli lugusid dumas’ 1834. aastal ilmu- nud Šveitsi reisikirjades „reisimuljed: Šveits” (salu 1955: 136).6 Laiemalt

Kategoriseerimata

196

pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed

Makroökonoomika

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ­ ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet ­ stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater­ palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism.

Kunstiajalugu

1

doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiae g

Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus)

Ajalugu

Kommentaarid (0)