Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kisuts (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kisuts #1 Kisuts #2 Kisuts #3 Kisuts #4 Kisuts #5 Kisuts #6 Kisuts #7 Kisuts #8 Kisuts #9 Kisuts #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pille M Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas ­ mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad ­ vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme ­ mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isen

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3m). i. Angerjas ­ j. Kasvatatase põhiliselt retsirkulatsioonisüsteemis. 4. Vikerforelli päritolu, toodang, tootetüübid ja tootjad maailmas. a. Vikerforell kuulub lõhelaste sugukonda. Sellele on andnud nime perek. Salmo ­ lõhe. Samas sugukonnas on ka perek. Oncorhynchus ­ idalõhed (gorbusha, keta jt), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss. Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel. Tänaseks on täielikult kodustatud, stressi suhtes

Kalakaubandus
thumbnail
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

kaladel on rasvasisaldus oluliselt väiksem (3%). karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Vikerforelli bioloogia Süstemaatiline kuuluvus sugukond lõhelased Salmonidae perek. Oncorhynchus - idalõhed (gorbusha, keta jt.), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss Vananenud Salmo gairdneri või Salmo irideus. Võõrkeelsed nimed peale soome keele sisaldavad samuti viiteid vikerkaarele: ingl. - rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus *Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline ­ voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel.

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK................................................................................................................................ 10-11-12 5. LÕHI.....

Loodus
thumbnail
13
docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad.

Bioloogia
thumbnail
21
docx

Läänemeri

LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogili

Läänemere elustik
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Lisainfo

Põhjalik referaat idalõhest kisuts. Materjali nii palju kui seda leida võimalik oli. Kiideti.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun