Kirvevars referaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Muinas-Eesti sõjandus

On teada ka näiteks, et mõõkadele on omistatud nimesid, kuna see oli ikkagi väga oluline ese. Neist on kirjutatud isegi ülistuslaule. Eesti kohta neid konkreetseid fakte ei ole mõõkade kohta kinnitatud, kuid see võib olla täiesti võimalik. Oluliseks muinasaja relvastuse allikaks on ka taaskehastujad, kes taaslavastavad vanu lahinguid ning katsetavad neid relvi, millega omal ajal võideldi.  Ründerelvad  Lähirelvad  Käepide  Keskmine vars  Pikk vars  Kaugrelvad  Viskerelvad  Laskerelvad (laske- ja heitemasinad) – rühm relvi, mis on keerukama konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks.  Kaitserelvad  Kiiver  Kilp  Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg

Ajalugu

11

doc

Linnused ja relvastus keskajal

tapmiseks kaitserüüd läbistada. Sõjahaamrid tekkisid esialgu linnades ning olid primitiivse relvana ratsameeste poolt põlatud, kuid selle efektiivsust nähes hakkasid ka nemad sõjahaamreid kasutama. Lisaks kasutati neid nn. kurdistamistehnika puhul: taoti vastase kiivrit senikaua, kuni kiiver oli mõlkis ja kumises, nii et selle kandja oli pime ja kurt. Kirved hakkasid samuti populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (umbes 1 m). Selle sajandi kirveste kohta pole palju teada, ilmselt levisid nad rohkem 15. sajandil, mil oli tekkinud juba klassikaline raudrüü. Tulirelvad võeti kasutusele alles saja-aastase sõja käigul aastatel 1337 ­ 1453. Suuremaid tulirelvi, kahureid, kasutati peamiselt piiramisel kiviheitemasinate asemel. Kahuriga sai laiali pillutada vibu- ning ammukütte

Ajalugu

15

doc

HAABJASE EHITAMINE

paksus 26-27 mm ning 3/5 pikkusel on laius 28-30 cm ja serva paksus 25-26 mm. Kanuu otste poole kitseneb väljaraiutav ala kumeralt kuni 6 sentimeetrini, mis vastas künakirve tera laiusele. Nüüd algab kanuupaku tühjaksraiumine. Algul saab raiuda terava kirvega väljauuristavale alale risti pakku 30-40 cm vahedega sügavad sälgud ja siis puu halgude kaupa kirvega sälkude vahelt välja lõhestada. Seda saab teha 15-20 cm sügavuseni, siis hakkab kirvevars segama. Esialgu tuleb kanuu seina paksuseks jätta 5 sentimeetrit. Toores papli- või haavapuu on terava kirvega raiuda pehme ja mõne vääratusega võib lüüa ülearu sügavale või isegi augu läbi puu. Ainuke töökindel õõnestusriist on hea künakirves. 8 Kui künakirvega kanuupakku õõnestatatakse, jäätakse esialgu silma järgi seina paksuseks 3-4 cm. Siis hakkatakse kanuu keskelt raiuma ülemisest servast puupunnide rida välja

Laevandus

31

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Muudetava nurgaga ehk miiunurgik  Miiunurgikuga saab mõõta ja märkida täisnurgast erinevaid nurki .  Miiunurgiku harud on kinnitatud üksteise külge liikuvalt. Rööbits  Rööbits on abinõu millega saab märkida detailile mõõtusid ja tõmmata servaha või otsaga paralleelseid jooni Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil :  Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine  Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine  Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid :  Raiumiskirves  Tahumiskirves  Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest :  Tera kuju poolest  Tera teritusnurga poolest  Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist :

Materjaliõpetus

8

pdf

Muinasaeg

1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Ve

Ajalugu

4

pdf

Kontrolltöö muinasaeg 8800 e/kr -1200 (AT 1)

1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti.

Ajalugu

15

doc

Relvad läbi aegade

Kool Klass Nimi Relvad läbi aegade Referaat TALLINN 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Eelajalooline ajastu.............................................................................................................. 5 Antiik ajastu.........................................................................................................................8 Keskaeg................................................

Ajalugu

6

doc

Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad

Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastamisest, küttimisest ja korilusest, kasut

Eesti kultuuriajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)