Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940 - 1944 (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis

Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. Jüri Anti andmeil (Postimees, 30. jaanuar 1999, l. 6): 5. septembril 1939 andis peaminister Kaarel Eenpalu ministritele Ants Oidermaale, Karl Selterile ja Nikolai Viitakule salajase korralduse, milles teatas, et sise- ja välispoliitilise teabe edastamist hakkab reglementeerima tsensuur. Ajalehed võisid sõjast ja välispoliitikast edastada ainult ETA vahendatud sõnumeid, kusjuures ETA direktor pidi siseinfo kooskõlastama Riikliku Propaganda Talitusega, välisinfo

Ajalugu

24

pdf

Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941

I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast).

Ajalugu

6

doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust. Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn.

Ajalugu

5

doc

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

K. Eenpalu valitsus oli sunnitud avaliku arvamuse rahustamiseks tagasi astuma ja selle asemele moodustati senisest laiapõhjalisem Jüri Uluotsa (1890-1945) valitsus. Uus valitsus andis ähmaseid lubadusi demokraatia taastada, kuid tegelikult midagi (peale tsensuuri tugevdamise) ette ei võetud. Oktoobris 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi – ka baltisakslasi – ümber asuma Saksamaale. Sakslaste ümberasumise käigus lahkus Eestist aastail 1939-1941 kokku 21500 inimest. Baltisakslaste hulgas oli palju majanduslikult jõukamat ja haritumat rahvast, nende lahkumine oli riigile löögiks. Balti riigid pidid nüüd katsuma Moskvaga hästi läbi saada. OKUPATSIOON JA „JUUNIPÖÖRE“ 1940. aasta kevadel saavutas Saksa armee ootamatult suurt edu. Aprillis hõivati neutraalne Taani ja tungiti Norrasse, mais algas otsustav pealtung Läänerindel, mais algas otsustav pealetung Läänerindel

Ajalugu

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 1944­1991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944­1953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed

Ajalugu

22

docx

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi  Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu

Ajalugu

4

doc

Eesti Ajalugu 1939-1944

Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist. 14. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist keskustesse ning Moskvale sobiva valitsuse moodustamist

Ajalugu

4

doc

MRP, baaside leping, okupeerimine, repressioonid, sundindustrialiseerimine, kollektiviseerimine, vägivallapoliitika

juhid et Eesti jääb iseseisvaks. Baaside ajastu ­ Sisepoliitika: Nõukogude liidu abitsioonide tõttu tunnetati selgemini Eesti Vabariigi ohustatust. 1934. Aastast võimul olnud kitsas kildkond hakkas otsima võimalust oma sotsiaalse kandepinna laiendamiseks. Oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli baltisakslaste lahkumine. Seitsme kuuga lahkus umbes 14 000 inimest, baltisakslaste kõrval ka eesti soost kadakaid. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskusi. Need raskused aktiveerisid pahempoolseid ringkondi, kes asusiid looma kontakte Punaarmee ja Nõukogude saatkonnaga. NSV liit suhtus alguses sellesse eitavalt. Välispoliitika: Pärast lepingu allkirjastamist sattus eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda

Ajalugu

Kommentaarid (0)