Kirjanike elu ja looming (0)

 
Kirjanike elu ja looming  
 
Honoré de Balzac  ​(​20. mai​ 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. 
Faktid:  
  1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes 
kirjutajana,kuid  20-selt jättis aga õpingud pooleli. 
Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. 
Sellest aastast alates hakkas  Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 
1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku 
elustiili kulusid . 
Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. 
 
Looming: 
“Eugénie Grandet ” “Isa Goriot ”  “Liilia orus” ​„Kolmekümne-aastane naine“,„ Stseenid Pariisi 
elust“ 
 
 
Prosper Mérimée​  ​ (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes ) oli prantsuse 
kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. 
  Kirjanduse juurde jõudis ​Mérimée pärast juuraõpinguid  ja tänu sõber Stendhalile 
1834 pidas ta muinsuskaitse peainspektori ametit ning sel ajal jõudis paberile üle kahekümne 
jutustuse 
Mérimée hindas alati loogilist mõtlemist,kuna kasvas voltäärillikus vaimus . 
Ta ei lasknud tunntel üle ääre voolata,sest oli liiga skeptiline selleks. 
 Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki 
 Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele 
või maa ajaloo kohta. 
1844 ​ valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse.​ Keisri ​lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut 
riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée 
tutvustas Prantsusmaal ​vene kirjandust​, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit. 
 
Looming: 
"Carmen","Pärtliöö","Karl XI  nägemus ","Etruski  vaas ", "Sinine tuba" 
 
 
Charles Dickens ​  (7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth Landport – 9. juuni 1870 Gads 
Hill Place ) oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi 
silmapaistvam esindaja. 
 ​Dickents veetis palju aega õues, kuid tegeles ka lugemisega, muu hulgas luges ta " Robinson  
Crusoed" ja korduvalt " Tuhat ja üks ööd". 
Tema suurepärane mälu võimaldas tal lapsepõlvekogemusi kasutada hiljem ära oma teostes. 
12-aastaselt asus Charles tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi viksikarpidele silte 
kleepima,et perekonda toetada. 
Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. 
Londonis Doughty Street 48 asub Charles Dickensi muuseum   
 Dickens suri südamepuudulikuse tõttu. 
Ta on maetud Westminster Abbeysse. 
Looming: 
"David Copperfield" “Oliver Twist", "Nicolas Nickleby elu ja seiklused"  "Suured lootused" 
“Väike Dorrit". 
 
Õed Brontëd 
  Charlotte (sündinud 21. aprill 1816), Emily (sündinud 30. juulil 1818 ) ja Anne (sündinud 17. 
jaanuaril 1820)..Peres oli kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend.  
Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires.  
Aastal 1824 asusid neli vanemat (Maria, Elizabeth, Charlotte ja Emily) õde õppima Cowan 
Bridge'i tütarlastekoolis. 
1835. aastal õppis Emily mõnda aega Roe Headi koolis, kus Charlotte õpetajana töötas,  kuid 
varsti pidi Haworthi naasma,kuna tervis halvenes  
Kolm õde alustasid kirjutamist varakult, 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega 
luuleraamatu, kasutades pseudonüüme Currer Bell (Charlotte), Ellis Bell (Emily) ja Acton 
Bell (Anne) (mehenimel oli tollal kaalu,sest naisi alavääristati). 
Charlotte suri 38-aastaselt 1855 ilmselt rasedustüsistusse, ta oli jäänud last oodates 
kopsupõletikku 
Emily Brontë suri 19. detsembril 1848. aastal, tuberkuloosi 
 
Looming; 
"Jane Eyre" Charlotte Bronte   
"Vihurimäe" Emily Bronte 
“Agnes Grey ” Anne Bronte  
“Shirley” Charlotte Bronte  
" Professor ” Charlotte Bronte  
 
 
 
Ivan Turgenev ​  ​ (9. november (vkj 28. oktoober) 1818 Orjol – 3. september 1883 Bougival, 
Prantsusmaa) oli vene kirjanik. 
 
1827​. aastal kolis Turgenevi perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridust. 
15-aastasena astus Ivan   Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda . 
Aasta pärast kolis perekond Peterburgi, mistõttu astus noormees Peterburi Ülikooli.  
1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, 
ladina ja vanakreeka keele vastu. 
1841 . aastal naasis Turgenev kodumaale . Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile 
palvekirja, milles palus lasta teda ​fil​osoofia​ magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka 
Turgenevi kirjanduslik looming.  
Alates 1862. aastast elas välismaal, peamiselt Baden -Badenis ja Pariisis. 
Turgenev suri 1883. aastal Pariisi lähedal asuvas Bougivalis. Tema põrm toimetati vastavalt 
kirjaniku soovile Peterburgi ja ta on maetud Volkovka õigeusu kalmistule. 
 
Looming: 
"Isad ja pojad" 
 "Esimene armastus" 
"Stepi kuningas Lear" 
"Vaikne nurgake" 
"Kolm kohtamist" 
 
Fjodor Dostojevski  ​ (11,november 1821 Moskva – 9. veebruar 1881 Peterburi) oli vene 
kirjanik. 
 
Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest. 
Ta puutus juba väga varakult kokku kirjandusega. 
Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 20. eluaastates hakkas ta kirjutama.  
Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati 
riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele 
saatmisega.  
28. jaanuari 1881. hakkas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust. 
Kirjanik, kes õppis tol ajal Peterburis, külastas oma venda 1843. aastal,kuna Dostojevski 
parandas enda tervist  “Tallinna tervisevetel”. 
9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinnasse teist korda,kus ta terve suve  töötas jutustuse 
“Teisik” kallal. 
25. mail 1846 sõitis Dostojevski Tallinnasse viimast korda. Dostojevski ühe kuulsama teose 
“Sortsid” tegevus pidi algul toimuma Tallinnas. 
 
Looming: 
"Idioot" 
"Kuritöö ja karistus ” 
"Vennad Karamazovid” 
"Vaesed inimesed" 
"Alandatud ja solvatud" 
 
 
Lev Tolstoi ​ (​ 9. september 1828 – 4. november 1910 ) oli vene kirjanik. 
 
Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. 
1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 
1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. 
1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võttis seal osa 
sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 
Tolstoi oli seisukohal, et inimesed on loomult head, kurjuse on sünnitanud üksnes 
tsivilisatsioon 
Tolstoi 1854. aastal viidi üle Krimmi armeesse, sai sõda tema jaoks hoopis uue tähenduse. 
Nüüd hakkas ta pidama tähtsaks linna ja kodumaa kaitsmist. 
1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima . Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse 
ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 
 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse 
28. oktoobril 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed 
oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82- aastasele  
k​irjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus 
kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Ta maetud Jasnaja Poljanasse. 
 
Looming: 
"Sõda ja rahu" 
"Anna Karenina" 
" Kaukaasia vang" 
"Kasakad" 
"Aabitsajutte" 
 
Anton Tšehhov ​  (29. jaanuar 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni 
suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst. 
 
Üüri,gümnaasiumiõpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde​ ​ja kirjutas 
sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, 
kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. 
Aastal 1879 lõpetas Tšehhov gümnaasiumi, siirdus Moskvasse ja astus Moskva ülikooli 
arstiteaduskonda,kus ta Ülikooli kõrvalt hakkas ta rahateenimiseks kirjutama ajakirjadele 
artikleid. 
1884. aastal asus Tšehhov leiba teenima raviarstina, kelleks ta ise end eelkõige 
pidas,patsientidest ravis ta tasuta.Sama aasta detsembris halvenes Tšehhovi tervis järsult, ta 
hakkas verd köhima ja kannatas kuiva köha all,hiljem avatati tal kopsutuberkuloos .