Kirjandusteooria (1)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
KIRJANDUSTEOORIA
... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning
kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias
on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel.
Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik
väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub
ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt
hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab.
Esteetika ­ teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja
nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset,
väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat
kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb?
Esteetiline nii elus kui kunstis jaguneb nelja põhikategooriasse: ilus ( kaunis ), ülev, traagiline
ja koomiline.
ILUS ( kaunis ) ­ sellesse kuuluvad nähtused, mis kutsuvad meis esile positiivse esteetilise
suhtumise ja vastavad meie ilusa ideaalile. Kui esteetiline suhtumine muutub negatiivseks, siis
on tegemist vastandnähtusega ­ inetuga. ILUSA mõiste muutub koos ühiskonna arenguga.
Kuigi igal ajajärgul on oma ilusa-ideaal, peitub selles ka üldinimlik sisu, mis teeb ta
mõistetavaks järgnevatele põlvkondadele. Sageli samastatakse ilusa ja esteetilise mõiste, mis
pole aga päris õige. Kuigi kõik ilus on esteetiline, ei ole siiski iga esteetiline nähtus ilus.
Ilusaks ei pea me tavaliselt koomilisi nähtusi. Sellel esteetika kategoorial on olemas ka
varjundeid, näiteks veetlev, graatsiline, peen jt.
ÜLEV ­ siia kuuluvad nähtused, mis haaravad oma erakordse jõu ja võimsusega, kutsudes
esile tundeid, äratavad vaimustust ning entusiasmi. Kirjandusteostes on ülevate tunnete
äratajaiks ja kandjaiks eriti suured positiivsed tegelaskujud, nagu näiteks antiikkirjandusest
Prometheus, kes kehastab inimkonna võitlust vabaduse ja õnne eest.
Ülev on tihedalt seotud ilusaga. Aga inimese väline inetus ei takista sisemise suuruse
mõjulepääsu. Nii jätab üleva mulje V.Hugo romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis "
eemaletõukavalt inetu küüraka Quasimodo suur inimlik kiindumus ja hingeline õilsus.
Lüürikas väljendavad ülevat hümnid ja oodid.
TRAAGILINE - põhineb tegelikkuses esinevail sügavail vastuoludel ja kokkupõrkeil.
Üldiselt mõtleme traagilise all olukordi, kus õilsate taotlustega võitlus põrkab kokku üle jõu
käivate takistustega, mis toob kaasa hävingu. Kujutatakse suuri kannatusi ning äratatakse
kaastunnet kangelase vastu. Sageli on traagiline seotud ülevaga. Traagiline on ainult selline
kannatus ja hukkumine, milles avaldub kangelase kui inimese väärtus. Traagilise mõju on
seda suurem, mida iseloomulikumad on kujutatud ajajärgule kangelase kokkupõrked, nt
Kitzbergi ,, Libahundis " Tiina ja Tammaru talurahva kokkupõrge tähendas ajajärgu suurte
põhijõudude esiletõstmist ning inimväärikuse kaitset ( vabadus, õnn ­ orjameelsus, ebausk ).
Traagiline võib olla ka tavalise inimese kaastunnet äratav hukkumine.
Traagilises kirjanduses on iseloomulik vana ja uue vahelise võitluse näitamine. Kirjanduses
on traagilise peamiseks zanriks tragöödia.
KOOMILINE ­ siia kuuluvad need naljakad nähtused elust, kirjandusest ja kunstist, mis
tekitavad ühiskondliku kõlapinnaga naeru. Seega ei ole kõik, mida peetakse naljakaks, veel
koomiline. Koomiline ja naljakas ei ole sünonüümid. Koomiline on esteetiline nähtus, selle
juured peituvad ühiskondlikes suhetes. Koomiline on peamiselt tegelikkuse reaalselt
olemasolevate vastuolude ja kontrastide peegeldus.
Koomilise väljendusvahendid ja keelelis-stilistilised võtted on väga mitmekesised. Põhilisteks
avaldusvormideks on humoristlik, satiiriline ( terav pilge isiku või ühiskonna pahede,
nõrkuste ja puuduste aadressil ) , groteskne ( kujutusviis, mis põimib koomilist ja jubedat,
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kirjandusteooria #1 Kirjandusteooria #2 Kirjandusteooria #3 Kirjandusteooria #4 Kirjandusteooria #5 Kirjandusteooria #6 Kirjandusteooria #7 Kirjandusteooria #8 Kirjandusteooria #9 Kirjandusteooria #10 Kirjandusteooria #11 Kirjandusteooria #12 Kirjandusteooria #13 Kirjandusteooria #14 Kirjandusteooria #15 Kirjandusteooria #16 Kirjandusteooria #17 Kirjandusteooria #18 Kirjandusteooria #19 Kirjandusteooria #20 Kirjandusteooria #21 Kirjandusteooria #22 Kirjandusteooria #23
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ENE TALISAAR Õppematerjali autor

Lisainfo

Suurepärane võimalus orienteeruda kogu gümnaasiumis vajalikus kirjanduse terminoloogias. Rohkesti näiteid, selgitusi, skeeme, tabeleid.
mõisted , seletused , skeemid , tabelid , teooria , kirjandus , õppematerjal

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb ?
  • Kuidas analüüsida tegelast ?
  • Milline on tegelase päritolu ja välimus ?
  • Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta ?
  • Millistest tegelase elu tahkudest teoses juttu tehakse, milliseid välditakse ?
  • Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased ?
  • Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse ?
  • Millise tegelase / inimesega on tegemist ?
  • Kes ta on? Milline ta välja näeb ?
  • Milline on tegelase iseloom ?
  • Miks ta räägib ja tegutseb ?
  • Millised on tegelase rääkimis- ja tegutsemismotiivid ?
  • Millised esteetilised ja eetilised väärtushinnangud suunavad ta tegutsemist ?
  • Kus, millal ja kellega ta räägib ?
  • Millis(t)es ruumi(de)s asub tegelane ?
  • Mida ta räägib ?
  • Mida tegelane tahab näidendis öelda ?
  • Millise teemaga ta on seotud ?
  • Kuidas ta räägib ?
  • Milline on tegelase sõnavara, lauseehitus, esitusviis jne ?
  • Mis säält paistab päälta ladva ?
  • Kuhu surevad / kõik sihita teed ?
  • Kuhu lõpevad / kõik teeta sihid ?

Mõisted

esteetika, ülev, kirjandusteostes, ülev, traagilises kirjanduses, koomiline, koomiline, jämekoomika võtteid, epohhi, ajakirjandus, stiilikujundid, teose ainestik, teose sisu, teose vorm, alltekst, motiiv, faabula, intriig, moto, žanrideks, eepika põhitunnuseks, vanemas kirjanduses, pastišš, erilist huvi, lüürika aluseks, esitusviis, põhinõudeks, teadvuse vool, kompositsiooni osised, lame tegelane, sügav tegelane, bioloogiline aspekt, psühholoogiline aspekt, eepos, ajakategooria, saatusekategooria, probleemidering, kangelaseeposes, sagedane, eeposed, põhisisuks, erivorm, marginaal, novell, juba vana, avatumaks, oluliseks võtmeks, sketš, etüüd, pamflett, traktaat, tanka, draama, tragöödia, klassikalises mõttes, farss, jant, sketš, satiir, draama, draama, näitekirjandus, draamas, draamas, tegelase psüühikat, draama, dramatiseering, libreto, stsenaarium, lavastus, repliik, remark, vaatus, suletud vorm, sissejuhatuses, teema arendus, tegelaskontseptsioon, personifikatsioon, personifikatsioon, komöödia tegelased, ühemõõtmeline, mitmemõõtmeline tegelane, suletud tegelane, hamlet, piibeleht, vastand, värsiõpetus, seotud kõne, rütmi aluseks, silbilisrõhuline, rõhuline, sonett, sonetis tervikuna, luulemeisterlikkuse proovikiviks, mu arm, segariim, troop, metafoor, sisult, juhtumeil, allegooriaks, sünekdohh, hüperbool, oksüümoron, litootes, inversioon, epifoor, parallelism, parallelism, retoorilised vahendid, anakoluut, ellips, eufoonia, kakofoonia, onomatopöa, assonants, alliteratsioon

Sisukord

  • ÜLEV
  • TRAAGILINE
  • KOOMILINE
  • Looduskirjeldused, -pildid
  • Esemed
  • Stiilikujundid
  • Iseloomu ehk karakteri
  • Tüüp
  • Otsene
  • Kaudne
  • Teose ainestik
  • Teose sisu
  • Teose vorm
  • Teema
  • Probleem
  • Alltekst
  • Detail
  • Motiiv
  • Faabula
  • Süžee
  • Konflikt
  • Intriig
  • Raamjutustus, -novell, -romaan
  • Liik ehk žanr
  • Eepika
  • Lüürika
  • KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT
  • TEOSE KOMPOSITSIOON
  • PROOSATEOSE TEGELASED
  • Peategelane
  • Kõrvaltegelane
  • Episoodiline tegelane
  • Lame tegelane
  • Sügav tegelane
  • Kuidas analüüsida tegelast ?
  • Tegelaskuju loovad suhetegrupid
  • EEPOS
  • Eepostele iseloomulikke jooni
  • JUTUSTUS
  • KROONIKA
  • MARGINAAL
  • NOVELL
  • SKETŠ
  • ETÜÜD
  • PAMFLETT
  • TRAKTAAT
  • TANKA
  • VALM
  • DRAMAATIKA
  • TRAGÖÖDIA
  • KOMÖÖDIA
  • Sarkasm
  • Farss
  • Sketš
  • Satiir
  • DRAAMA
  • DRAMATISEERING
  • LIBRETO
  • STSENAARIUM
  • LAVASTUS
  • ETENDUS
  • REPLIIK
  • REMARK
  • KOMPOSITSIOON
  • VAATUS
  • ETTEASTE
  • SULETUD VORM
  • Tegelaskontseptsioon
  • Personifikatsioon – tüüp – karakter
  • Personifikatsioon
  • Karakter
  • Ühemõõtmeline – mitmemõõtmeline tegelane
  • Ühemõõtmeline tegelane
  • Mitmemõõtmeline tegelane
  • Muutumatu – muutuv tegelane
  • Muutumatu tegelane
  • Muutuv tegelane
  • Avatud – suletud tegelane
  • Avatud tegelane
  • Suletud tegelane
  • TEGELASE
  • KOMMENTAAR
  • AUTORI
  • KOHANE
  • VÕÕR
  • OTSEN
  • KAUDN
  • Välteline
  • Silbiline
  • Silbilisrõhuline
  • Tertsiin
  • Sonett
  • Riimiks
  • Troop
  • Metafoor
  • Perifraas
  • Sümbol
  • Allegooriaks
  • Metonüümia
  • Sünekdohh
  • Hüperbool
  • Oksüümoron
  • Litootes
  • Inversioon
  • Anafoor
  • Epifoor
  • Parallelism
  • Retoorilised vahendid
  • Anakoluut
  • Ellips
  • Antitees
  • Kalambuur
  • Kiasm
  • Eufoonia
  • Kakofoonia
  • Anagramm
  • Onomatopöa
  • Assonants
  • Alliteratsioon

Teemad

  • belletristikale
  • hümnid ja oodid
  • tragöödia
  • humoristlik, satiiriline
  • groteskne
  • irooniline
  • komöödias, farsis
  • vodevillis
  • humoreskis
  • naljandis, pilkelaulus
  • kuplees
  • kujundilisus
  • Kunstilise kujundi liigid
  • Karakter, tegelaskuju
  • põhikujundeid
  • kõrvalkujundeid
  • kõrgeks
  • madalaks
  • žanristiiliks
  • voolustiiliks
  • ilukirjandusstiiliks
  • kõne
  • lause- ja kõlakujundid
  • Tüüpilisuse
  • püsiva
  • staatilise
  • areneva
  • dünaamilise
  • Tüpiseerimise põhivormid
  • prototüübiks
  • Karakteri kujutamise viisid
  • autorikõnes
  • siirdkõnes
  • narratoloogia. Pastišš
  • Allusioon
  • ekspositsiooniks
  • kulminatsiooniks
  • konklusiooniks
  • epiloog
  • muutuvad
  • sügavad
  • suhe loo jutustajaga
  • suhe iseendaga
  • suhe teiste tegelastega
  • suhe ümbritseva maailmaga
  • Eepostele iseloomulikke jooni
  • toskaana novelli
  • cervanteslik novell
  • avatud novell
  • novelletiks
  • näitekirjanduse e dramaatika
  • põhiliiki
  • tragoidia
  • must komöödia
  • lugemisdraamad
  • STSEEN
  • deus ex
  • machina
  • commedia
  • dell´arte
  • Tegelaskuju loomise tehnikad
  • ENESE- VERBAALNE MITTEVERBAALNE
  • Kes ta on?
  • Miks ta räägib ja tegutseb?
  • Kus, millal ja kellega ta räägib?
  • Mida ta räägib?
  • Kuidas ta räägib?
  • stroofideks
  • Silpide arvu
  • Asukoha
  • Üle pimeneva palu
  • Ruttab rahvas ummisjalu
  • Kõigil on silmad vesised
  • Naisi, orbusid ja mehi
  • Täis on murepõld ja rehi
  • Kambrid ja kambriesised
  • tööle
  • päike=tulisilm, kuldratas, taevalamp; Kadriorus hõõgab
  • hall elu, hele naer, kuldsed uned, arg
  • vihmasadu; hea maitse(stiilitunnetus), tähtis nina(esileküündiv inimene)
  • päevade kaupa saeb hambuline metsapiir
  • sinist taevakummi, mind otsitakse jo teises ilmas tikutulega taga
  • hommik
  • süda
  • jänes
  • eesel
  • autori
  • kõik inimesed = kogu maailm, abiline=parem käsi
  • päike=valguseandja, kroonitud pea=kuningas, Berliini müüri langemine=kommunistliku
  • süsteemi kokkuvarisemine
  • pole unustanud oma rahvust
  • oli tuledes
  • Kolmas venda vennikene / laulis, et
  • mered mürasid / kaljud vastu kärasivad / puie ladvad paindusivad / mäekingud kõikusivad /
  • pilved lausa lõhkesivad
  • räiged rõõmud, õitsvad vereloigud, oksendav rõõm, kuum
  • lumi, elav laip, särav pimedus, õpetatud loll, olla mittemidagiütlevalt paljulubav, olemise
  • talumatu kergus, karjuv vaikus, kõik ja ei midagi
  • tegi toa tuule peale / maja marjavarre
  • peale / koja kobrulehe peale
  • Peeter peeni
  • mees madala; Mis säält paistab päälta ladva?
  • Tamula
  • kohiseb, Tamula mühiseb, Tamula kohal müriseb talvine tuul
  • Sel aastal
  • tuleb kevad teisiti / tiu-tiu!ja teisiti, see aasta tuleb teisiti / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti / tiu
  • tiu!ja teisiti ja hoopis teisiti
  • saab
  • pealekauba
  • ?/ Oo hing
  • ? (E.Enno)

Kommentaarid (1)


cocochoo: üpriski kasulik
09:39 25-03-2011


Sarnased materjalid

58
doc
174
doc
55
doc
34
docx
99
doc
112
doc
82
doc
33
rtf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto