Kirjandusteaduste alused konspekt (8)

4 HEA
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus" ?
  • Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid ?
  • Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused ?
  • Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused ?
  • Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid ?
  • Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted ?
  • Millised on tavalisemad värsijalad ?
  • Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis ?
  • Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks ?
  • Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused ?
  • Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid ?
  • Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega ?
  • Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad ?
  • Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu ?
  • Mis on kirjanduslik kaanon ?
  • Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas ?
  • Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu ?
  • Midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ?
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP))
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP)
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest
tekstidest?
Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi
lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja
kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile
mõlemale mõistetavat kirja ja keelt.
Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning
keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.
2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib
kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja
lugeja?
Kommunikmatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid on autor, tekst ja lugeja.
Kirjanduslikus kommunikatsioonis sünnib teos: autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik
millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani. Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab
selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms.
Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist.
3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama)
omavahelisi sarnasusi ja erinevusi.
Lüürika ­ on sõnakunsti üks põhiliike eepika ja drammatika kõrval. Lüürika liigid e vormid on
luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad
peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ­ lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab
subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine
või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine.
Eepika ­ kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma
kirjeldamisele ja jutustamisele ­ eepilisele. Eepikat huvitab objektiine ­ väline pilt, olnud või arenev
sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine.
Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto,
stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ­ dramaatiline.
Dramaatikat kannab konflikt ­ sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine
või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" kooselu ja
probleemid.
Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute
kujutamisele. Kuuluvad omavahel tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Nt kuigi romaan ja
novell rajanead jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, dramaatilist dialoogi.
4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi
suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks?
90% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kirjandusteaduste alused konspekt #1 Kirjandusteaduste alused konspekt #2 Kirjandusteaduste alused konspekt #3 Kirjandusteaduste alused konspekt #4 Kirjandusteaduste alused konspekt #5 Kirjandusteaduste alused konspekt #6 Kirjandusteaduste alused konspekt #7 Kirjandusteaduste alused konspekt #8 Kirjandusteaduste alused konspekt #9 Kirjandusteaduste alused konspekt #10 Kirjandusteaduste alused konspekt #11 Kirjandusteaduste alused konspekt #12 Kirjandusteaduste alused konspekt #13 Kirjandusteaduste alused konspekt #14 Kirjandusteaduste alused konspekt #15 Kirjandusteaduste alused konspekt #16 Kirjandusteaduste alused konspekt #17
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
171 laadimist Kokku alla laetud
8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rosalie Õppematerjali autor

Lisainfo

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011
kirjandusteaduste alused , kirjandusteadus , kirjandus

Mõisted

Sisukord

  • Millett
  • Barbi
  • Pilvre

Teemad

  • FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP
  • FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP)
  • KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011
  • Kuidas tuleks mõista sõna „kirjandus“? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest
  • tekstidest?
  • Kirjandus
  • Ilukirjanduslik tekst
  • Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib
  • kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja
  • lugeja?
  • autor, tekst ja lugeja
  • Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama)
  • omavahelisi sarnasusi ja erinevusi
  • Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi
  • suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks?
  • Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse
  • kirjanduses poeetilise keele erijooned?
  • Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused?
  • Kõla- ehk häälikukujundid
  • Rütmiline kõne
  • Keeleline heakõla
  • parallelism
  • Sõnamäng
  • Ristlaused
  • Paradoksid
  • Helimaalingud
  • Pahakõla e kakafoonia
  • sisulise tähenduse e häälikusümboolikaga
  • Anagrammid
  • Paragrammid
  • Graafilised kujundid
  • Akrostihhonid
  • Palindroom
  • Piltluule
  • Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline
  • tähendus kujundisüsteemis?
  • Epiteet
  • Võrdlus
  • Metafoor
  • Metonüümia
  • Lausekujundid
  • sõna või värsi kordusi
  • refrääniks
  • mõttekorduse e
  • parallelismi
  • vastuseade e antitees
  • tähenduslik tõus või langus e gradatsioon
  • ilukõnelaused e retoorilised lausestused
  • retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus
  • lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga
  • lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja – hälve
  • kuhjamine
  • sõnamäng e kalambuur
  • Paradoks
  • Ristlause e kiasm
  • on siire e anžambmaan
  • Millistel alustel tekivad kirjanduslikud žanrid?
  • Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad žanrid
  • värss- e seotud kõnes teoseid
  • Lüürika
  • Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad?
  • Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad
  • Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab
  • silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv
  • Värsimõõdud koosnevad üht või mitut tüüpi värsijalgadest
  • Trohheus
  • Daktül
  • Amfibrahh
  • Anapest
  • Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules
  • Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline
  • värsisüsteem jm)
  • Vabavärss
  • Rõhuline värsisüsteem
  • Vältelised värsisüsteemid
  • Regivärss
  • Silbiline värsisüsteem
  • Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu
  • käsitlemisega?
  • Ei tea
  • Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad žanrid
  • Narratoloogia kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast
  • tekst, lugu ja jutustamine?
  • Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad žanrid
  • Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused?
  • Mis on kultuur? Kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid?
  • Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega?
  • Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad?
  • Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse
  • vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon?
  • Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas?
  • Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada
  • vooluloolisi mõisteid?
  • Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused
  • võrreldes teiste teadustega?
  • Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini
  • Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena
  • Esteetika
  • Alexander Gottlieb Baumgarten
  • Immanuel Kant
  • Gotthold Ephraim Lessing
  • August Wilhelm ja Friedrich Schlegel
  • Benedetto Croce
  • August Comte
  • Hippolyte Taine
  • Georg Brandes ( taanlane, kirjutas 19. sajandi kirjandusvooludest )
  • Hermeneutika, fenomenoloogia ja lugejauurimuse rakendusi kirjandusteaduses
  • Hermeneutika
  • Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) „Tõde ja meetod“
  • Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu )
  • Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga
  • Sigmund Freud, Jacques Lacan jt)
  • Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses
  • Thomas Stearns Eliot
  • Rene Wellek
  • Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring
  • Vene formalistide jaoks oli oluline
  • Genfi koolkond
  • Praha lingvistikaring
  • Strukturalism
  • Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt)
  • Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt)
  • Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga
  • Roland Barthes, Michel Foucault jt)
  • Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus
  • Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt)
  • Feminism
  • Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses
  • teooria jm
  • Postkolonialism
  • Uushistorism
  • Ökokriitika

Kommentaarid (8)


tigermyfriend: Sel aastal küll uued küsimused (ja ilmselt ka uus õppejõud), aga nagu eelnevalt öeldud - abiks ikka.
13:08 14-01-2013

Vaiko Edur: Aastatega küsimused muutuvad, aga abiks oli sellegi poolest!
12:41 09-01-2013

schweinsteiger: Meeldis see, et tähtsamad mõisted olid eriti välja toodud.
19:28 14-01-2013


Sarnased materjalid

34
docx
62
pdf
23
doc
30
docx
28
docx
11
doc
9
doc
20
rtf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto