Kirjandusteaduse kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi ) ?
  • Miks uurida kirjandust ?
  • Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus - teaduslikud käsitlused ) otstarve ?
  • Mis on tõlgendamine ?
  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Mis on selle iseloomulikud jooned ?
  • Milles seisneb kultuuri loolisus ?
  • Milline toime on lugudel ?
  • Mis on tekst ja lugu ?
  • Mis on süzee ja faabula ?
  • Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ?
  • Millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti ?
  • Kes kõneleb ?
  • Kellele? millal? mis keeles ?
  • Millise autoriteediga ?
  • Mis üldse kuulub kirjanduslukku ?
  • Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ?
  • Miks on sookategooria oluline kirjanduses ?
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED
Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt.

Enne 1800. oli kirjandus:  kirjutised , kirja pandud teadmised.
Alates 18. sajandi  lõpust  – kirjandus, kui väljamõeldis/ fiktsioon
Kuidas määratleda kirjandust (4  põhitüüpi )?
1. Poeetiline  keel
 - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus
 - Muudab igapäevast keelekasutust.
 - On sellest intensiivsem.
 - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt).
 - Fookus  keelel ( rütm , sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus.
2. Väljamõeldis
 - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud
 - fakt > teoses  eneses ? > lugeja silmades?
 - esteetika : ilusa, tõese ja väärtusliku seosed 
 - sisu ja vormi seosed
 - Kunst  kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’
 - Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see  
   ei veena, informeeri jne.
4. Intertekstuaalne  konstruktsioon
 - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon;
 - Kirjandusteos  eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise;
 - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega;
 - Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine.
Miks uurida kirjandust? Mis on  kirjanduskriitika  (sh 
kirjandus- teaduslikud   käsitlused ) otstarve?
Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem 
kirjandusajalugude koostamisel
Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem  käsitlus  kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab 
ja avardab meie elu.
      Kirjanduse põhiž anrid  ja nende iseloomulikud jooned.
Lüürika  - luuletaja  vahendab  enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. 
Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi  autoriga  kattuda. 
Eepika  - proosavormis, kuigi  klassikalises  määratluses värssides (eepose  heksameeter ), 
enamasti kolmandas  isikus , pikem  narratiiv , huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või 
arenev sündmus.
Dramaatika  - tegevuse vahetu kujutamine,  otsekõne , dialoog , tegelased erinevad autorist, 
autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur:  vaatused ja 
stseenid.
Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. 
Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist  lähtuvad  

kirjandusteooriad. 
Kirjandusanalüüsi  kese  võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor - autori  tahe
maailmavaade; teos - kui iseseisev tervik,  kompositsioon , idee; lugeja - iga lugeja loob 
tõlgendades omaenda teose.
      Mis on tõlgendamine? 
Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse 
tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on 
tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus 
ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine 
kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide  selgitamine . Tõlgendamine algab 
probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi.
      Mis on  kirjandusteooria ? Päripäeva ja vastukarva 
lugemine.

91% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kirjandusteaduse kordamisküsimused #1 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #2 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #3 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #4 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #5 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #6 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #7 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #8 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #9 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #10 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #11 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #12 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #13 Kirjandusteaduse kordamisküsimused #14
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K O Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • III Superego

Teemad

  • KORDAMISKÜSIMUSED
  • Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt
  • Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?
  • Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh
  • kirjandus-teaduslikud käsitlused) otstarve?
  • Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned
  • Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum
  • Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad
  • kirjandusteooriad
  • Mis on tõlgendamine?
  • Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva
  • lugemine
  • Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus
  • ajalooliselt
  • muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende
  • iseloomulikud
  • jooned
  • Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti
  • määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned?
  • Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad
  • värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest
  • Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte
  • värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis
  • peaksite teadma)
  • Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim
  • on luules
  • oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe
  • Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59)
  • Epiteet, võrdlus
  • metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria
  • metonüümia
  • Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja
  • inglise sonett
  • Sonetipärg
  • Narratiiv
  • Milles seisneb kultuuri loolisus? Milline toime on lugudel?
  • Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Narratiivi
  • mõiste. Mis on tekst ja lugu? Mis on süzee ja faabula?
  • Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest
  • Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm?
  • Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis)
  • Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja
  • autodiegeetiline
  • jutustaja). Kõiketeadev jutustaja
  • Heterodiegeetiline
  • jutustaja ei ole
  • alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja
  • Fokusseerimine. Autori
  • mõiste. Tekstuaalne autor
  • Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on
  • tegu?)
  • Proosažanrid
  • Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste
  • Kirjanduslugu kui
  • kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide
  • kogumi) suhe
  • ajaloosündmustega
  • Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II
  • poolel
  • formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus
  • võimalikke
  • vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval)
  • Antiik
  • Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas
  • ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut
  • Keskaeg
  • Renssanss
  • Klassitsism
  • Muutus arusaam tõlgendusest
  • Romantism
  • Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus)
  • Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo
  • probleeme
  • Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise
  • võimalusi eesti
  • kirjandus(aja)loole
  • Kaanon
  • Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse
  • teoreetikuid (piisab kui
  • oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš
  • Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on?
  • Müütide
  • kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide)
  • Kirjandusteooria koolkonnad
  • Strukturalism
  • Strutrualism
  • Struktualistlik lingvistika
  • Struktrualistlik antropoloogia
  • Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks
  • ikoon ja sümbol
  • Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja
  • tundmuslik
  • eksitus. Lähilugemise mõiste
  • Põhialused
  • Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud
  • kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu
  • Shakespeare’i
  • õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS)
  • Lähtekohad
  • Miks on sookategooria oluline kirjanduses?
  • Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui
  • kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste
  • ebavõrdset seisundit ühiskonnas
  • Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo
  • tekstuaalsus ja teksti
  • ajaloolisus
  • Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle
  • hilisematel tõlgendustel
  • essentsialistlik humanism)
  • Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng)
  • Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng)
  • Psühhoanalüüs
  • Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil
  • tõlgendatakse kirjandusteost
  • Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus
  • Soovkujutelmad
  • Isiksuse struktuur
  • Oidipuse kompleks
  • C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses
  • J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse
  • struktuurina (Kraavi 127–131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi
  • kirjandustekstiga töötamiseks
  • Postmodernism
  • Poststrukturalism
  • Kraavi 110–126, 131–135)
  • poststrukturalism
  • Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine
  • Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide
  • ja logotsentrismi kriitika, erinewus)
  • kriitikas
  • Logotsentrimiks
  • Erinewus
  • différance e. erinewus
  • M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ )
  • Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel)
  • Postkolonialism
  • Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Teisestamine, nn
  • mittekodusolemise tunne

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
doc
31
docx
34
docx
42
docx
20
docx
20
docx
62
pdf
20
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto