Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tõlgendamine?
  • Mis on kirjandusteooria?
  • Kui jutustaja Fokusseerimine Kes kõneleb ?
  • Kes näeb?
  • Mis on kirjanduskaanon?
  • Milline roll on müütidel kultuuris?
  • Kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega?
  • Mis on tekstiline teadmine?
  • Mida tähendab keele umbusaldamine?
  • Milline on diskursuse ja võimu suhe?
  • Mida tähendab F väide et võim on suhtevõrgustik?
  • Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk?
Vasakule Paremale
Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #1 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #2 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #3 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #4 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #5 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #6 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #7 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #8 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #9 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina87 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Kirjandusteaduse alused

(- värsi tõus, v värsi langus) 6 Näide: Tere, laine! Mere laine! -v / -v / -v / -v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb ­ 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsioonilisel esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Näide: Ju | toome helbed jätnud jumalaga v- / v- / v- / v- / v- / v Ja | sirelite õitseaeg on käes: Kõik | pungad pakatavad täies väes Kõik | põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, ,,Sirelite aegu") Daktül ­ 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi.

Kirjandusteadus
thumbnail
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v. vältelis-silbilis-rõhuline. – Värsi tõus, v värsi langus Trohheus

Keeleteadus
thumbnail
20
docx

Kirjandusteadus, kordamisküsimused 2015

materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või

Kirjandusteadus
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v. vältelis-silbilis-rõhuline. ­ Värsi tõus, v värsi langus Trohheus

Kirjandus- ja teatriteaduse...
thumbnail
28
docx

Kirjandusteaduse kordamisküsimused

Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid:

Kirjandusteadus
thumbnail
9
odt

Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine

kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga).

Sissejuhatus...
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015

Levinuimad värsimõõdud: trohheus- 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (– v). Nt : Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb- 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Nt: Ju ▐ toome helbed jätnud jumalaga v – / v –/ v –/ v – / v –/ v Ja ▐ sirelite õitseaeg on käes: Kõik ▐ pungad pakatavad täies väes, Kõik ▐ põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile

Sissejuhatus...
thumbnail
64
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse: kordamisküsimused 2015

tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on

Kirjandusteadus



Lisainfo

Vastused kordamisküsimustele

Kommentaarid (1)

Johanna_Kimm profiilipilt
Maasi Kolmteist : Tundub hea konspekt olevat.
18:53 30-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun