Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused (1)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2

saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised , kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui
väljamõeldis/ fiktsioon . Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs
mittelääne kultuurid.

2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui

keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon;
c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne
konstruktsioon . Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel.

3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest,

kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised - kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja
kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad
kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus
ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi
eripärasid.

4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline

žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele.
Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett ,
ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks
žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli
minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine
enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori
vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama ,
kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia,
Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja
välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos ,
romaan, jutustus, novell , muinasjutt , laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid:
romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast,
essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ),
tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või
inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub
välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just
tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise
ehk “tema” ja “nende” järgimine.

5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor,

teos kui lugeja. Autor – tema tahe , maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik,
kujundid , tegelased, kompositsioon , ideestik ; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast,
iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja
stilistika , strukturalism , uuskriitika , semiootika , dekonstruktsioon ). Lugejakesksed
lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise
otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised ( kirjanduslugu ,
uushistoritsim ja uus kultuurilugu , postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika).
6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine
analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge
ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses - kirjandusteose iseloomulike joonte
ja eesmärkide selgitamine , keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele;
probleemide püstitamine , lahenduste pakkumine. Tõlgenduskäik: a) probleemi
identifitseerimine , b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d)
hüpoteeside ja lahenduste pakkumine; tõlgenduse kvaliteet probleemi kontseptualiseerimise
originaalsus, tulemuste uudsus, nn aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete
raamide ülekasutamine (nt tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis).
Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti , rahvusvahelise õiguse leping, regilaul ) vahendus,
ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad
tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad,
87% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #1 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #2 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #3 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #4 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #5 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #6 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #7 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #8 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #9 Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused #10
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina87 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on tõlgendamine ?
  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Kui jutustaja. Fokusseerimine. Kes kõneleb ?
  • Kes ‘näeb’ ?
  • Mis on kirjanduskaanon ?
  • Milline roll on müütidel kultuuris ?
  • Kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega ?
  • Mis on tekstiline teadmine ?
  • Mida tähendab keele umbusaldamine ?
  • Milline on diskursuse ja võimu suhe ?
  • Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik ?
  • Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk ?

Mõisted

Sisukord

  • Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine
  • Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda
  • Kirjanduse uurimise otstarve
  • Kirjanduse põhižanrid
  • Tõlgenduskäik
  • Tõlgendus on
  • Tõlgenduspoliitika
  • Hermeneutika
  • Daktül k
  • Riimitüübid asendi järgi
  • Epiteet
  • Isikustamine
  • Ümberütlus
  • Sünesteesia
  • Realistlik romaan
  • Eesti kirjandusloo arengutendentsid
  • Semiootika
  • Märgitüübid: indeks
  • Baudrillard
  • Guattari

Teemad

  • Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine
  • Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda
  • Kirjanduse uurimise otstarve
  • Mis on žanr?
  • Lüürika (luule) žanrid
  • Dramaatika žanrid
  • Eepika žanrid
  • Proosažanrid
  • Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum
  • Tekstikesksed lähenemised
  • Lugejakesksed
  • lähenemised
  • Kontekstikesksed lähenemised
  • Mis on tõlgendamine?
  • tõlgenduse kvaliteet
  • kulunud tõlgendused
  • teksti
  • Erinevad
  • tõlgendusteooriad
  • Erinevad tõlgendamismeetodid
  • Tõlgenduspoliitika
  • Aristotelese „Tõlgendamisest”, 360 eKr
  • pragmata
  • Lähilugemine
  • Mis on kirjandusteooria?
  • Päripäeva lugemine
  • Vastukarva lugemine
  • Poeetiline keel
  • Keele areng
  • ambiguit
  • Värss
  • Värsisüsteemid
  • Värsijalg
  • Värsimõõt
  • trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh
  • algriim
  • lõppriim
  • täisriim
  • irdriim
  • liitriim
  • Silbiarvu järgi
  • Riimitüübid asendi järgi
  • triplet
  • terza rima
  • Kõnekujundid: 1)
  • Võrdlus
  • Metafoor
  • Ümberütlus
  • Sümbol
  • allegooriaks
  • Poeetiline liialdus
  • vastandväljendus
  • Iroonia
  • Lausekujundid
  • Piltkujundid
  • akrostihhonid
  • palindroom
  • Luule kinnisvormid
  • Narratiiv
  • Narratiivi mõiste
  • Loo korrastatus
  • Jutustajatüübid
  • Fokusseerimine
  • Autori mõiste
  • tekstuaalne autor
  • Tegelane
  • Sügav tegelane
  • lame tegelane
  • Romaan
  • Modernistlik romaan
  • Novell
  • Kirjandusloo mõiste
  • Kirjanduslugu kui kirjanduse
  • Kirjandusloo arengu
  • Eesti
  • kirjanduse ajalood
  • kirjanduskaanon
  • Intertekstuaalsuse mõiste
  • Paroodia
  • Pastišš
  • Müüt
  • Uuskriitika
  • meetod
  • Märgisüsteem
  • ikoon
  • ja sümbol
  • Uushistoritsism ja uus kultuurilugu
  • Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses
  • Poststrukturalism ja postmodernism
  • Jameson
  • Foucault
  • Deleuze’i ja
  • Postkolonialism
  • colonial subjects
  • Mimikri
  • Topeltteadvus
  • Mittekodusolemise tunne
  • Hübriidsus
  • Ökokriitika
  • Wilderness

Kommentaarid (1)


Maasi Kolmteist : Tundub hea konspekt olevat.
18:53 30-12-2016


Sarnased materjalid

34
docx
31
docx
20
docx
42
docx
28
docx
9
odt
18
docx
64
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto