Kirjandusteaduse aluste konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on autor tahtnud oma teosega öelda ?
  • Millised olid teose loomingutingimused ?
  • Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus ?
  • Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses ?
  • Mis on narratiiv ?
  • Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini ?
  • Kellele ei anta üldse ,,vaatamisõigust" ?
  • Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi ?
  • Milline on tegelase päritolu ja välimus ?
  • Milline on tegelase ühiskondlik positsioon ?
  • Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta ?
  • Mida kõneleb tegelase välimus tema maailmavaate kohta ?
  • Kuidas esitab jutustaja tegelast ?
  • Milline on tegelase enesehinnang ?
  • Milline on tegelase suhe oma mineviku ja tulevikuga ?
  • Kuidas suhtub tegelane teistesse tegelastesse ?
  • Mida märkab tegelane teiste tegelaste juures ?
  • Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased ?
  • Millise mulje ta jätab ?
  • Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse ?
  • Kuidas suhtub tegelane ümbritsevasse maailma ?
  • Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas ?
  • Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas ?
 
Säutsu twitteris
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused

  • Kirjanduse mõiste.
    • Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste
    • Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda
    • Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks
    • Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne.
    • Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid
    • Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit , lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt.
    • Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu.
    • Mõisted kirjanduslik ja literatuurne tähendavad enamasti erilisel stiililisel ja kunstilisel tasemel kirjutatud või esitatud teksti.
    • Kirjanduse liigitamisel võidakse aluseks võtta erinevaid aspekte :
    • Keele ja kirja järgi:
    • Kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas. Sõltuvalt sellest, millist kirja on kasutatud, liigitatakse kirjandus foneetilisi või piktograafilisi märke kasutavaks kirjanduseks (pildiraamatud jne) ning muid kirju (nt noodikiri) kasutavaks kirjanduseks
    • Kuivõrd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva või kultuuri keeles, siis selle põhjal liigitatakse kirjandust omaette rahvus-või keelegruppide järgi.
    • Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis üldiselt saab rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud.
    • Funktsionaalselt
    • Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Funktsioonid võivad sageli kattuda või seguneda
    • ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otstarve puudub; ehkki selleks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm.
    • jaguneb:
    • eepika
    • lüürika
    • dramaatika
    • väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust
    • esseistika – arutlev, mõtisklev, loogilist argumenteeritust kasutav kirjandusharu. Essee eesmärgiks on autori vaadete avaldamine
    • memuaristika – autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jm. Eesmärk: neid säilitada ja edasi anda
    • kroonikakirjandus – kirjanduse liik, kuhu pidevalt lisatakse uusi peatükke. Eesmärgiks jäädvustada mõtteid, sündmusi, ideid jms asjaolusid nende aset leidmise alal
    • teaduskirjandus – teaduslikule metodoloogiale vastavalt vormistatud kirjandus, mõeldud kasutamiseks teaduskäibes
    • teaduslik artikkel
    • monograafia
    • populaarteaduslik kirjandus – suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis
    • teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused jms
    • Faktikirjandus – teadaolevaid tõsiasju esitav kirjandus, sageli popteadusliku kirjanduse sugemetega. Püüab hoiduda oletustest ning esitab materjali kontrollitaval kujul, ent ei pruugi järgida teadusliku kirjanduse vorminõudeid.
    • teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid
    • õppekirjandus – õppeotstarbeline kirjandus
    • teatmekirjandus – süstemaatiliselt esitatud infokogumikud
    • jne
    • Aja ja ruumi järgi
    • Erinevatel aegadel ning eri paigus on kirjutatud ka eri laadi kirjandus nii selle keele, funktsioonide, taseme kui ka vormide poolest
    • Eri ajastu kirjandusel on olnud ka erinev tähendus
    • Kirjandusteose säilimisel läbi ajastute võivad tema funktsioonid muutuda.
    • Taseme põhjal
    • Hinnangu küsimus – eri ajastul eri moodi
    • taseme põhjal eristatakse žanri, vormi, funktsiooni, keelekasutuse, stiili jpm põhjal:
    • väärtkirjandus
    • ajaviitekirjandus
    • sopakirjandus jne

  • Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus
  • Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
  • Lugejal on otsustav ja aktiivne roll kirjandusteose tähenduse loomisel
  • Pole ühte lõplikku tähendust
  • möödalugemine
  • väärtõlgendamine
  • kahte laadi lugejad:
  • mudellugeja – kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt esitatud lugemisreegleid
  • iga teos annab viiteid , kuidas seda lugeda
  • teos eeldab lugejalt teatavaid omadusi
  • nt mingi teadmiste hulk
  • huvi teatud teemaderingi vastu
  • tegelik lugeja – reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb
  • toetub teose tõlgendamisel:
  • teksti sisse kirjutatud lugemismudelile
  • mudellugeja häälestab tegelikku lugejat teataval viisil teosele lähenema
  • isiklikule elukogemusele
  • tõlgenduskogukonnale, kuhu ta kuulub
  • tõlgenduskogukond – inimkooslus, keda ühendab teatud määral sarnane ellusuhtumine ning kes kasutab lugemisel osaliselt samu tõlgendusstrateegiaid
  • nt sõprusringkond, huvigrupp või perekond
  • tõlgenduskogukond määrab ka suhtumise teistesse kunstivaldkondadesse
  • oma põlvkonna ootushorisondile
  • lugeja arusaamises teosest peegeldub ka tema aeg
  • teos võib jääda võõraks, kuna teose kirjutamise ja lugemise ajaline vahe on distantsilt suur
  • ootushorisont – ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumite hulk, mille järgi hindavad lugejad kirjandusteost mingil perioodil.
  • Autor võib jätta lugejale küllalt palju vabadusi
  • erinevad kirjandusteosed jätavad lugeja fantaasiale vähem või rohkem liikumisruumi
  • avatud teos – lugeja mõttevabadus suur
  • suletud teos – lugeja tähendusloomet suunab tekstuaalne autor
  • autor võib kirjandusteosesse sisse kirjutada
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kirjandusteaduse aluste konspekt #1 Kirjandusteaduse aluste konspekt #2 Kirjandusteaduse aluste konspekt #3 Kirjandusteaduse aluste konspekt #4 Kirjandusteaduse aluste konspekt #5 Kirjandusteaduse aluste konspekt #6 Kirjandusteaduse aluste konspekt #7 Kirjandusteaduse aluste konspekt #8 Kirjandusteaduse aluste konspekt #9 Kirjandusteaduse aluste konspekt #10 Kirjandusteaduse aluste konspekt #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mandaraan Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tegu on kirjandus- ja teatriteaduse aine esimese poole (st kirjandusteaduse) konspektiga
    kirjanduse liigitamine , autor , lugeja , kirjandusliku kommunikatsiooni mudel , luulesüsteemid , värsimõõt , metafoor , metafoori eriliigid , kirjandusteose tegelase liigitamine

    Mõisted

    Sisukord

    • Ilukirjandus
    • Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti
    • Nt lauluisa, Emajõe Ateena

    Teemad

    • erinevatelt aladelt kirja pandud tekste
    • esteetika või kunsti
    • kommunikatsiooniprotsess
    • uncanny
    • värsilanguse silbiarv on
    • muutlik
    • silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu
    • kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad
    • rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist
    • põhimõtet
    • ümber üteldes
    • eufemism
    • saart
    • mõistukõnek
    • tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta
    • sihisev hääl
    • kordused, retoorilised
    • lausestused ja tähendusmängud
    • kordusi
    • refrääniks
    • mõttekorduse ehk -parallelismi
    • antitees

    Kommentaarid (1)

    Eglep profiilipilt
    Eglep: enamvähem
    17:10 10-05-2011


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Kirjandusteaduse alused
    17
    doc
    Kirjandusteaduste alused konspekt
    62
    pdf
    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    9
    doc
    Kirjandusteaduse kordamisküsimused
    28
    docx
    Kirjandusteaduse kordamisküsimused
    23
    doc
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007
    20
    docx
    Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused
    3
    doc
    Konspekt - Kirjandusteaduse alused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !