Kirjandusteaduse alused (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Kirjandusteaduse alused
1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt?
Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks
erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt
matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi
lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon.
Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus
pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta.
2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)?
(1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus
oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel
on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest,
lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab
tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui
tavatähendus.
(2) Kirjandus kui fiktsioon. Kirjandus kui väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud. Fakt
ning fiktsioon ei eksisteeri alati koos, samuti ei pruugi olla väljamõeldislik tõde alati
ajalooline. Ajaloolased räägivad sellest, mis on; kirjanikud/luuletajad sageli sellest, mis võiks
olla. Fiktsiooniline tekst ei saa toimida loogilise eeldusena, ei oma otsest praktilist väärtust.
Selline tekst on konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei pruugi alati olla
kujundlik.
Kuid näiteks 17. ja 18.sajandi romaane esitati sageli kui tõestisündinud lugusid (nt Robinson
Crusoe). Ajakirjanduse tõeväärtus on ajalooliselt tugevalt varieeruv.
Sageli peetakse määravalt kujutlusvõime abil loodud teoseid nendeks õigeteks
ilukirjanduslikeks teosteks, nt omaelulookirjutuslikke teosed peetakse tihti kui
mittekirjanduseks (käsitlevad küll autori tegelikku elu, kuid autor pole teost luues
kujutlusvõimet piisavalt kasutanud).
Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib
täheldada ka teistes valdkondades, nt matemaatika, filosoofia, ajalooteadustes jne.
(3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. Ajalooliselt on kirjandus olnud pigem
esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel
Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel.
Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole
kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri.
See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees.
(4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane)
konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise.
Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel,
kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine,
problematiseerimine, muutmine.
3.Miks uurida kirjandust?
Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus
kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu.
Nimelt on kirjandusteaduse enda sünd seotud arenguga, mida Hegel on nimetanud kunsti
lõpuks. See tähendab, et kirjandusteaduse teke on seotud tõsiasjaga, et kunst, sh ka kirjandus,
kaotas võime ulatuda vahetult oma publikuni. Kirjandus hakkas vajama vahendamist,
tõlgendamist, seletamist jne. Kui kirjandus suudab noori võluda ilma kriitika või teooria
vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kirjandusteaduse alused #1 Kirjandusteaduse alused #2 Kirjandusteaduse alused #3 Kirjandusteaduse alused #4 Kirjandusteaduse alused #5 Kirjandusteaduse alused #6 Kirjandusteaduse alused #7 Kirjandusteaduse alused #8 Kirjandusteaduse alused #9 Kirjandusteaduse alused #10 Kirjandusteaduse alused #11 Kirjandusteaduse alused #12 Kirjandusteaduse alused #13 Kirjandusteaduse alused #14 Kirjandusteaduse alused #15 Kirjandusteaduse alused #16 Kirjandusteaduse alused #17 Kirjandusteaduse alused #18 Kirjandusteaduse alused #19 Kirjandusteaduse alused #20 Kirjandusteaduse alused #21 Kirjandusteaduse alused #22 Kirjandusteaduse alused #23 Kirjandusteaduse alused #24 Kirjandusteaduse alused #25 Kirjandusteaduse alused #26 Kirjandusteaduse alused #27 Kirjandusteaduse alused #28 Kirjandusteaduse alused #29 Kirjandusteaduse alused #30 Kirjandusteaduse alused #31 Kirjandusteaduse alused #32 Kirjandusteaduse alused #33 Kirjandusteaduse alused #34
Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva-Kristi Rea Õppematerjali autor

Lisainfo

EKSAM

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
docx
31
docx
62
pdf
14
doc
20
docx
20
docx
28
docx
18
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto