Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjanduse mõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


ALGRIIM
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA
NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE
ANTONÜÜM
VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD
NT: ILUS- KOLE
ASSONANTS
VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL
NT: UDU RIKUB UUE KUUE
BALLAAD
PIKK JUTUSTAV LUULETUS,
TRAAGILISE SÜNGE SISUGA
JAKOB TAMM „ORJAKIVI“
DRAAMA
NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL
EDWARD VILDETABAMATA IME“
DIALOOG
KAHEKÕNE
DRAAMA KIRJANDUS
KIRJANDUSE PÕHILIIK
TÄHTSAMAD ZANRID :DRAAMA
TRAGÖÖDIA
KOMÖÖDIA
PÕHINEB DIALOOGIL
EEPIKA
JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS
EEPOS
PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL
EPITEET
OMADUSSÕNAD MIS TÕSTAVAD ESILE MIDAGI OLULIST
FOLKLOOR
RAHVALUULE
FRASEOLOGISM
MITME SÕNALINE KINDLA ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA TERVIK -VÄLJEND
HOMONÜÜM
ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD MIS ON SAMAKÕLALISED
HUMORESK
LÜHIKE NALJAJUTT
IDEE
KIRJANDUS TEOSE MÕTE
ILUKIRJANDUS
ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI VAJADUSI
INTRIIG
PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS
ISIKUSTAMINE
METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE KANDMISEL ELUTA OLENDILE
JUTUSTUS
NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR
KARAKTER
KIRJANDUSTEOSE TEGELANE
KOMPOSITSIOON
KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU
(SISSEJUHATUS,SISU,
KOKKUVÕTE)
KOMÖÖDIA
KOOMILISE SISUGA TEOS
KORDUS
SÕNADE VÕI FRAASIDE KORDAMINE
LIIGID: REFRÄÄN, EPIFOOR JT.
KULMINATSIOON
TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT
KÕNEKUJUND
VÕRDLUS,EPITEET,METAFOOR
SUUR KUI ELEVANT
LOLL NAGU LAMMAS
KÕNAKÄÄND
RAHVAPÄRANE VÄLJEND
-ANNAB EDASI MINGIT OLUKORDA,NÄHTUST JT.
-PILTLIKULT,LÜHIDALT
MUINASJUTT
RAHVALUULE ÜKS PÕHILIIK MIS PAJATAB VÄLJAMÕELDUD
SÜNDMUSTEST
KURJA JA HEA VÕITLUS
ÕNNELIKU LÕPUGA
MUISEND
RAHVALUULE LIIK,SEOTUD MILLEGI/KELLEGI TEKKEGA.
TEGELASTEKS –ELAVAKS PEETUD OLENDID
PÕHINEB FAKTIL
MÕISTATUS
RAHVALUULE LIIK MIS ANNAB OLENDIST,ESEMEST,NÄHTU-SEST VÕI OLUKORRAST
TUNDEMÄRKE-MILLE PÕHJAL ARVATA,MILLEGA TEGU
MÕTTERIIM
REGIVÄRSILISELE RAHVALAULULE ISELOOMULIK VÕTE
VÄRIRÜHMADE GRUPEERIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL
MÜÜT
USUNDIGA SEOTUD JUTUSTUS
TEGELASTEKS-POOLJUMALAD, JUMALAD.RÄÄGIB MAAILMA JA ELU TEKKEST NT: „KOIT JA HÄMARIK“



ALLITERATSIOON
ALGRIIM,SARNASTE KONSONANTIDE KORDUS SÕNADE ALGUL VÄRSIS
NT: VENDA KUULIS ,VASTA KOSTIS
LUGULAUL
JUTUSTAV LUULETEOS , MÕISTET ON KASUTATUD EEPOSE,BALLAADI JA POEEMI TÄHENDUSES
LÕIK
TEKSTIOSA TAANDREAST TAANDREANI.
PROOSATEKSTI PÕHIÜHIK
LÜROEEPIKA
KIRJANDUSE SEGALIIK , MILLES PÕIMUVAD LÜÜRIKA JA EEPIKA.
JUTUSTAVA SISUGA LÜÜRILINE LUULE. NT: BALLAAD, POEEM ,
KANGELASLAUL...
LÜÜRIKA
KIRJANDUSE PÕHILIIK
ISELOOM. ELAMUSLIKKUS, TUNNETE JA MEELEOLUDE ESITAMISEL.VORM: RIIM, VÄRSS JA STROOF . ZANR:OOD,HÜMN....
METAFOOR
TÄHENDUSE ÜLEKANNE SARNASUSE ALUSEL. SISULT PEIDETUD VÕRDLUS.
NT: ... KULLASE VALGUSEGA OLED SA, SINITAEVA SILM!
MILJÖÖ
PEAMISELT SELLEKS,ET ISELOOMUSTADA TEGELASI,NENDE KÄITUMIST JA AUTORI MÕTTEID.
MINIATUUR
EEPIKA VÄIKEVORM.
ISELOOM.LÜHIDUS, NAPP SÜNDMUSTIK, DETAILNE SÕNASTUS,LÜÜRILINE MEELEOLU,POEETILISUS.
NT: L.KOIDULA „ TALVINE METSASÕIT“
MONOLOOG
KIRJANDUSTEOSE TEGELASE MINAVORMIS ÜKSIKKÕNE KAS JUURESOLIJALE VÕI OMAETTE .
NT: J.SMUULI „ MUHU MONOLOOGIDES“
MUISTEND
NALJAND
RAHVALUULE LIIK
-LÜHIKE, HUMORISTLIKU VÕI SATIIRILISE SISUGA RAHVAJUTT .
VALDAVALT TÕSIELULINE.
NOVELL
TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT.-HARILIKULT ÜKS TEEMA.LÕPEB PUÄNDIGA.
NT: J. KRUUSVALLI NOVELLID
„KÜLA“ „LÕHN“
PARALLELISM
REGIVÄRSILISLE RAHVA-LAULULE ISELOOMULIK VÕTE, VÄRSIRÜHMADE GRUPEE-RIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL MÕTTELISTEKS TERVIKUTEKS.
POEEM
LÜROEEPIKA ZANR,PIKEM MITMEOSALINE LUULETEOS.
ISELOOM.JUTUSTAV SÜZEE.
NT: B. ALVER „LEIB“
POPULAARTEADUSLIK KIRJANDUS
AIMEKIRJANDUS
-TUTVUSTAB ÜLDARUSAADAVALT JA HUVITAVALT TEADUSE SAAVUTUSI.
PROOSA
SIDUMATA KÕNE
LUULELE VASTANDUV SÕNAKUNSTI VALDKOND .
PUBLITSISTIKA
VAHENDAB ARVAMUSI ,AATEID JA IDEOLOOGIAID.
KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL.
PUÄNT
ÜLLATAV,KUID LOOGILINE LÕPPLAHENDUS.
RAHVALAUL
ESITATAKSE LAULDES VÕI LAULVALT KÕNELEDES
-SEOTUD KÕNES RAHVALUULETEOS
RAHVALUULE
FOLKLOOR. RAHVALAULUD -REGIVÄRSILISED JA RIIMILISED,
-JUTUD -MUINASJUTUD, MUIS - TENDID,NALJANDID, PAJATUSED
-LUULE -VANASÕNAD,KÕNEKÄÄNUD,MÕISTATUSED













Vasakule Paremale
Kirjanduse mõisted #1 Kirjanduse mõisted #2 Kirjanduse mõisted #3 Kirjanduse mõisted #4 Kirjanduse mõisted #5 Kirjanduse mõisted #6 Kirjanduse mõisted #7 Kirjanduse mõisted #8 Kirjanduse mõisted #9 Kirjanduse mõisted #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigritustav Õppematerjali autor
Sobib hästi pähe õppimiseks(eriti hea oleks need välja lõigata ja paare otsida).

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Kirjanduse põhimõisted

N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants ­ algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit ­ tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus ­ kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna.

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]

Kirjandus
thumbnail
4
rtf

Kirjanduse põhimõisted

Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt. Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Ilukirjanduse põhiliigid

ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos ­ eepika suurvorm, lüüriline luuletus ­ komöödia ­ koomilise lugulaul · värss ­ luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava s

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Kirjanduse mõisted

Antonüümid ­ vastandsõnad Ballaad ­ lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama ­ tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika ­ üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ­ ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ­ ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid ­ samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine ­ elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus ­ novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Mõisted

Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt ­ usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend ­ rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast. 10. Lüürika ­ üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine. 11. Sonett ­ 13.sajandil itaalias loodud luulezanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. 12. Eleegia ­ antiikkirjanduse leinalaul, mis hiljem muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. 13. Ood - Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele

Kirjandus
thumbnail
3
doc

9.klassi kirjanduse mõisted

fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. 6. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. 7. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 8. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Mõisted kirjanduses

Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun