alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Luuletused: ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Mardi Luteruse päeval". Päevaraamat. Rõhutas eestlust väliselt ka. Pastoraalid: järgib eesti rahvalaulude keelt ja stiili. Karjuste idüllid (kujutab õnnelikku elu
päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast? Kas poliitilistest kaalutlustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? 4
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED W.Shakespeare „Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised Armastus võidab kõik. tragöödia Julia“ vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid Ohverdused abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia armastuse ja võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist koosolemise nimel. varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu
soovisid laeva endise kapteni saarele maha jätta. Robinson aitas kaptenil ja talle lojaalsetel meeskonnaliikmetel laeva oma kontrolli alla võtta ning hoopis mässajad jäeti saarele. Robinson Crusoe veetis saarel 28 aastat. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Teineteisesse armuvad kaks inimest (Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema
Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj
tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
.................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED Shakespeare ,,Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on Armastus võidab kõik. Julia" põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine Ohverdused armastuse ja võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib koosolemise nimel. apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis Pikkade suguvõsade annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist vaheliste tülide tõttu varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad kannatavad järeltulijad. sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga. 1920 1922 (29 31 aastat) on ta Eesti Läti saatkonna kultuuriatasee. 1922 1924 reisib Euroopas.
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks.
diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H. Ibsen sündis Lõuna- Norra rannalinnas Skienis kaupmehe peres. Kuni 15. eluaastani õppis kodulinnas, kuid pärast isa pankrotistumist tuli hakata ise leiba teenima. Alustanud Grimstadis apteekriõpilasena, jätkas iseseisvalt õpinguid, et pääseda ülikooli. Aja jooksul mõistis, et ta tõeline kutsumus on dramaturgia
koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu Prillupiga lepingu, mille kohaselt andis ta Prillupile kasutada oma valduses oleva maa ja
Ta arendas ning põhjendas oma loominguga nii realistlikku, naturalistlikku kui ka sümbolistlikku teatrit. Teda huvitasid enamasti teatriarvamuse kirjutamine, näitlemine ja maalimine, nagu ta märgib ka oma esimeses romaanis ,,Punane Tuba" 1879. Strindbergi esimene trükis ilmunud näidend ,,Vabamõtleja" 1870 oli terava sotsiaalse suunitlusega, kuid laialivalguva teostuse ja üsna saamatult vormitud karakteritega. Edukaks kujunes realistlik draama ,,Meister Olof"1872 reformatsioonist Rootsis 16. sajandil. ,,Isa" 1887 on lugu rittmeistrist ja ta naisest Laurast, kelle kooselu on kujunenud tütre kasvatuse ümber käivaks võitluseks. ,,Preili Julie" 1888 jutustab aadlineiu ja toapoisi suhetest. Painav psühholoogilise draama ,,Surmatants" 1901 tegevus toimub väikesel saarel, kus suurtükiväekapten Edgar ja ta naise Alice'i kakskümmend viis aastat kestnud abielu on muutunud tõeliseks õuduseks
Cordelia *vanemad tütred-võidavad teeskluse abil isa poolehoiu ja saavad varanduse andale, Cordelia jääb kõigest ilma *alles siis kui kuningriik on vanematele tütardele loovutatud tapab kuningas Lear oma viga, ta on tütarde poolt hüljatud, ainuke kes ei hülga on Cordelia *Lear satub viletsusse ja saab omal nahal tunda rikaste julmust ja kehvikute viletsust ,,Roemeo ja Julia" -kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus -Romeo ja Julia on noores , pärinevad vaenujalal olevatest suguvõsadest -armuvad esimesest silmapilgust maskipeol Capulettide majas -Romeo avaldab Juliale akna all armastust ja Julia vastab samaga- õigepea abielluvad salaja -Romeo tapab tüli käigus Julia nõbu ja ta määratakse pagendusse, vanemad sunnivad Juliat abielluma oma soosituga -et põgeneda Romeoga võtab Julia jooki et olla näiliselt surnu -plaanikohaselt peaks ta ärkama kabelis ja sealt Romeoga põgenema. Salaplaan ei jõua
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
Ühesõnaga kõigepealt võta mis võtta annab ja ales siis võid mõelda kättesamatute asjade peale. Draama Nukumaja 1. Sõnasta korrektselausega romaani põhiprobleem. Lugu rägib ühest naisest Nora-st, Kes avastas üks hetk et tema elu on aind välja mõeldud illusioon,ja tema ise on oma mehe mängukann. 2. Mida tead kompsitsioonist. a) kompositsioon vaatluste kaupa Teose tegevus toimub talvel. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Teos toimub samas kohas edasi aga kätte on jõudnud jõulud. b)Freytagi püramiid. Sissejuhatus- tegevus toimub talvel advokaat Helmeri kodus, kes on üks teose peategelane. Seal mängivad veel tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. Sõlmitus- Nora võtab laenu ja hakkab valetama oma mehele laenu kohta. Kulminatsioon- Nora on võtnud laenu, ning helmerile satub postkasti kiri mis teatab talle laenust.
,,Isa Goriot" põhiprobleemid on raha ja eetika. 8. Nimeta kolm Tehhovi novelli, nn naer läbi pisarate. Tehhovi kolm nn naer läbi pisarate novelli on: ,,Paks ja peenike", ,,Inimene vutlaris" ja ,,Ametniku surm". 9. Nimeta kolm Tehhovi näidendit. Kolm Tehhovi näidendit on: ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed" ja ,,Kajakas". 10. Mida tähendab Tehhovi loomingus nn väike inimene? Tehhovi loomingus tähendab nn väike inimene halli massi kuuluvat inimest, kes ei taha areneda. 11. Kellele kuulub novell ,,Inimene vutlaris" ja millist tähendust kannab novelli pealkiri? ,,Inimene vutlaris" on Tehhovi novell. Novelli pealkiri tähendab inimest hallis massis vutlar on suletud silmaring, vähene tahe ennast arendada ja õnne poole püüelda. 12. Selgita avatud novelli mõistet. Avatud novelli puhul ei vii süzeearendus alati puändini, tooni annavad peidetud meeleolud, sündmused võivad isegi puududa. Avatud novelli nimetatakse ka tehhovlikuks novelliks. 13. Nimeta vähemalt kolm L
esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma,
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia ,,Jaaniöö", ümbertöötatud ,,Normannid", ajalooline draama ,,Ostrati emand Inger") kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev ,,Pidu Solhaugis", kuid järgmist näidendit ,,Olaf Liljekrans" tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott. Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine
jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia ,,Jaaniöö", ümbertöötatud ,,Normannid", ajalooline draama ,,Ostrati emand Inger") kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev ,,Pidu Solhaugis", kuid järgmist näidendit ,,Olaf Liljekrans" tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott. Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine
zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku positsiooni, kõlbelised omadused, hingelise seisundi. Riietus sõltus vastavalt draama zanrist: tragöödias oli see pikk ja pidulik, komöödias ja saatürdraamas veider ja kohmakas. Kõiki osi mängisid mehed. Näitleja amet oli au sees, näiteks vabastati maksudest. Koor koosnes tragöödias alguses 12, Sophoklese ajast alates 15 lauljast ja kujutas tavaliselt selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
