Facebook Like
Hotjar Feedback

Kirjanduse eksami materjal (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord ?
  • Kellelgi kergem? Võis siin keegi hinge tagasi tõmmata ?
  • Kuidas on lood Fortunatoga ?
  • Mis põhjustas Falcone suguvõsa tragöödia ?
  • Mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav ?
 
Säutsu twitteris
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke.
• Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust.
,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele)
• Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium)
• Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning )
• Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone , mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg )
• Rahvuslik teater 1870
• Hakati korraldama kunstinäituseid.
• 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus)
Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,, Teataja ,,(1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,, Postimees ,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi.
,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus
Eesmärk:
• Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele. Estetism -kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine.
Looming:
• Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi.
Inimesed:
Tuglas , Vilde , Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus . Villem Grünthal Ridala . Benrnhard Linde
Teosed:
• ,,Hirmu ja õudus jutte ,,
• ,,Tuleviku Eesti keel,,
• Ajakiri ,,Noor Eesti,,( 1910 -1911)
,,Siuru,, (1917-1919)
Eesmärk:
• Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne.
Looming:
• Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad .
Inimesed:
• M. Under, H. Visnapuu, J. Semper , Artur Adson .
Teosed: 1
• ,, Proloog ,,
• ,,Sinine terass ,,
• ,,Suveöö,,
• 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus .
,, Tarapita ,, (1921-1922)
Eesmärk:
• Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas.
Looming:
• Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,,
Inimesed:
• Johannes Barbarus
• J. Semper
• F. Tuglas
• M.Under
Teosed:
• ,, Iseseisvus ja meie,,
• ,, Noorsoo kriis,,
2) Ilukirjanduse põhiliigid ja žanrid, poeetilised kujundid .
Ilukijandus e. belletristika
1)Luule e. lüürika ( sonetid , oodid , pastoraalid)
2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid , romaanid , eeposed )
3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhižanrid on komöödia, tragöödia ja draama . Kuuldemängud, sketšid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst)
Kõnekujundid
Epiteet - lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)
• Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)
Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)
Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus .E. Enno )
• Perifaas- ümberütlemine, kus rõhutatakse mõne nähtuse väljapaistvat joont.(Kirjaneitsi e. naiskirjanik)
Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan )
• Ufemism- mage väljendus sõnade kohta mida ei taheta öelda.
• Allegooria- mõistukõne
• Hüperbool- poeetiline liialdus (Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) 2
• Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)
• Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi)
• Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme ( linnud laulsid tiu-tiu)
Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)
• Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)( Lugesin Vildet-tema loomingut)
• Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine ( Visnapuu armastas seda teha)
Lausekujundid:
• Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa)
• Mõttekordus e. parallelism - tüüpilised regivärsilised rahvalaulud .
Kiasm e. ristlause.( Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad)
• Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits)
• Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses.
• Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad , lillekene.L.Koidula)
• Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd , ääretult mina.F.Tuglas)
Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I. Raag )
• Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist)
Paradoks - kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under)
Piltkujundid:
• Akrostihhon-eriline luuletus . Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause.
Palindroom -sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia)
3)Kirjandusvoolud- romantism , realism , ekspressionism , sümbolism, naturalism ,
ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga.
Romantilised tegelased:
  • Toontatakse erandlikkust
  • Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud
  • Tegelasi vastandatakse
  • Mehed- julged , õilsad, ausad ja vaprad
  • Naised- naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed.

Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik , vanad lossid, varemed või eksootilised paigad
Victor Hugo „Hüljatud”
James F CooperNahksuka jutud”
Aleksandr Puskin – luule ja romaanid
Walter Scott „ Ivanhoe
Alexandre Dumas „Kolm musketäri”
Eduard Bornhöhe
Romantism on kirjandus- ja kunstivool , mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla ( koloniseerimine ), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine . Romantismis põimusid skeptiline, irooniline , pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi žanrid on romaan, ballaad , poeem , jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride kergem väljendada inimtundeid. Romantiline kangelane on teistest erinev, tundeküllane, tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut.
REALISM : tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism.


EKSPRESSIONISM:





SÜMBOLISM:



NATURALISM: Naturalismis muutub keskkonnas mõiste.
Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu.
Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E. Zola , tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada. Kirjutades inimesest looduse orgaanilise osana , pöörasid naturalistid suurt tähelepanu inimelu füsioloogiale. Pärilikke haigusi, agooniat, mädanemist ja lagunemist võib kohata pea igas need teoses. Detailseid kirjeldusi, mi solid tulvil kliinilisi üksikasju, hakati nimetama naturalistlikeks kirjeldusteks.

4)G.Suitsu elu ja looming.
(30. november 1883 – 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane .
Elulugu-Sündis Tartumaal , Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium). Veel gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904 . aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli. 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910 aastal.
Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis , ülikooli raamatukogus ning seejärel töötas kuni 1917. aastani Helsingi Vene gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 1917–1919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks .
1921–1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna ( professor alates 1931 ), olles õpilaste seas väga populaarne . 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad .
Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu.
Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule.
Looming-Esimene luuletus " Vesiroosid " ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute Kiired I – III (1901– 1902 ) toimetajana . Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja . Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!.
Hoogsarütmilise luulega esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogu " Tuulemaa " kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi . I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsioonide sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950).
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning kirjanduslikke uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse
5)M.Underi elu ja looming.
(27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm ) oli eesti luuletaja.
Elulugu- Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama .
Under käis aastatel 1893– 1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles.
Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last.
1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes .
Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu . Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal.
Looming- Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust.
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab ".
6)Fr. Tuglase elu ja looming.
( 1886 - 1971 ) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane.
Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis ( venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt " Siil ". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis.
Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist ; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5
1918 abiellus ta Eloga.
Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti".
Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".
Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad.
Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
1901—1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism.
Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", " Hingemaa ", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").
1914—1925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism.
Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
1925—1971: psühholoogiline realism.
Romaaniga "Väike Illimar " (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.
Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre ("Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult .
Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestuste raamatutel , artiklitel ja uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine ").
7)A.H. Tammsaare elu ja looming.
(1878-1940)
Elulugu: Sündis 30 jaanuaril Järvamaal Albu vallas Põhjatammsaare vallas. Vanemad olid Peeter –ja Ann Hannsen. Kokku oli peres 12 last, kirjanik ise oli neljas laps. 2 last surid imikueas .Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada.
1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,,
1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos . 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis.
Looming:
1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,,
1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle . ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged ,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,,
1921-1940 Kõrgperiood ,, Juudit ,,(1920) ,,Kõrboja peremees ,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,, Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,,

8)E. Vilde elu ja looming.
(4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.
Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.Õppis ta Tallinnas kreiskoolis.Töötas ajalehe Virulane toimetuses, ajalehe Postimees toimetuses.Oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893–1896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Kolis Moskvasse.Toimetas Narvas ajalehte Virmaline , Tallinnas Eesti Postimehe juures ning Teataja toimetuses ja Tartus ajalehe Uudised toimetuses.Vilde pidi minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 2 aastat. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga Šveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak ), Saksamaal, USA-s , Kopenhaagenis (1911–1917) ja muja .Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta Estonia teatri dramaturgina.Oli tka diplomaatilises teenistuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fašismi, vastu. Ta kaotas fašismivastase miitingu. See kindlasti mõjus ta tervisele halvasti. Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril.
ilde on kasutanud väga palju erinevaid pseudonüüme nagu näiteks : Rein Rihm , Siim Sarjus, Siim Sõnajalg jne.
Looming- Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista",; "Kõtistamise kõrred",).Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel " Karikas kihvti" ja "Linda" aktsiad" . Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan 7 " Raudsed käed" . Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia on talurahvaliikumisest: " Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja " Prohvet Maltsvet" . Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi.
Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees " (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" ja komöödia "Pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; veel ilmus ärieluaineline näidend ,,Side,,
Hiljem avaldas Eduard Vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut.
9)A.Kitzbergi elu ja looming.
(29 dets. 1855- 10 okt. 1927)
Elulugu- Sündis 1855 Penuja külas suniku peres. Tema isa Peeter Kits pidas alguses rätsepa ametit, hiljem oli Puldre talu sulane . Noorpõlves oli Augusti kasvatajaks ja vaimseks suunajaks tema vend Jaan, kes pidas koolmeistri ametit. Ta õppis Niitsa vallakoolis, hiljem töötas Karksi -Nuia ümbruse valdades koppkirjutajana.
1893 lahkus Kitzberg Mulgimaalt, siirdudes alguses Viljandisse, siis Lätti kus kõikjal töötas kontoriametnikuna. 1901 aastal asus elama Tartusse , tolleaegsesse eesti kultuurielu keskusesse, kuhu jäi elu lõpuni. Ta võttis osa kultuuriorganisatsioonide tööst, suhtles nooreestlastega ja pühendus loomingulisele tegevusele. Kitzberg suri Tartus 1927 10 okt.
Looming- Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Proosalooming: Alguses kirjutas ta eamiselt külajutte, mida iseloomustas eelkõige realism ja oskuslik karakterikoomika .
Tuntumad külajutud on : ,, Rätsepa õhk ja tema õnneloos,, ,, Veli hen,, ,, Hennu veli,,
Draamalooming : Näidendite kirjutamist alustas ta 19 saj. viimasel kümnendil, mil eesti dramaatikas polnud veel välja kujunenud näitekirjanduse põhižanre: draamat , tragöödiat ja komöödiat.
1894 aastal valmis näidend,,Punga Mart ja Uba Kaarel,,, mille stseenides on tabatud Mulgimaa taluelule iseloomulikke jooni. Huvitavad stseenid ja rahvaelu hea tundmine kajastuvad ka teistes tema varem kirjutatud näidentites. Neist populaarseim on ,,Rätsep õhk,,. Loomingu kõrgperioodi jõudis Kitzberg sügavas keskeas. Riias töödates tutvus ta sealse tearieluga. Eriti oluliseks kujunes tema hilisem koostöö ,,Vanemuise,, lavastaja Karl Menninguga.
Autori loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone(lühike naljajutt ) ja atikleid. Ta ei olnud ühiskonnakriitik, pigem humoristliku ja leebe põhitooniga elukujutaja.
Tuntumad näidendid:
• ,,Tuulte pöörises,,(1906)
• ,, Libahunt ,, (1912)
• ,, Kauka Jumal,, (1915)
• ,,Enne kukke ja koitu,, (1919)
Külaainelised komöödiad: 8
• ,,Püve talus ,,
• ,,Kosjasõit,,
• ,, Neetud talu,,
10)B.Alveri elu ja looming.
1906-1989
Elulugu- Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus.
Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat.
Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus.
Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu? kini poeemide tõlked ja " Jevgeni Onegini " eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks.
Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi.
Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), " Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning " Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal).
Betti Alver suri 1989. aastal olles 83-aastane.
Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga.
Looming- Teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", " Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele.Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", " Pirnipuu " ja "Mõrane peegel ". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões.
1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks
tõlkeks on Aleksandr Puškini ,,Jevgeni Onegin ,,.Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige.
11)Ameerika Ühendriikide kirjandus- E.A.Poe, W Whitman
Vana Maailma inimeste arvates olid ameeriklased toorevõitu käitumisega ning vähe haritud. M. Twain oli valmis esinema talle pakutud rollis ja uudistama Euroopa pelainnade muistseid kive.
Põhjaameeriklased on endised eurooplased , kes 16. ja 17. sajandi vahetusel lahkusid kodumaalt , et proovida õnne uues kohas.
Inglismaalt seilasid Ameerikasse 17. sajandil eeskätt protestandid , sest neid kiusati taga. Uues kohas lootsid nad leida maa, kus valitseb uus usutunnistus .
1620 randus Ameerika idakaldale laev mille pardal olid palverändurid, Uus-Inglismaa rajajad. Paljud tänapäeva ameeriklased peavadki neid oma esiisadeks. Esimesed asukad olid karmid ja töödrügavad inimesed. 18saj. teasel poolel jõudis haridus ka Ameerikasse ning see leevendas kombeid ja avas tee ilmalikule kirjndusele. Ameerika hakkas kiiresti muutuma , eriti pärast seda, kui 1776 loodi Ameerika Ühendriigid. Muutuste kiirus hämmastas ka ameeriklasi, nende ees avanes nagu unes uus maailm. Just niisuguse muinasjutulise teema valis ameerika kirjanduse rajaja W.Irving oma jutustuse ,,Rip van Winkle,, sisuks (tüüp läheb koeraga ja püssiga mägedesse kuna läks naisega tülli ja siis kohtab hollandi riietes olevat meest kes viib ta teiste hollandlaste juurde. Seal job ta natuke alkoholi ning siis jab magama. Kui ärkab pole enam kedagi, ei tema koera ega relva ega hollandlasi. Tuleb välja, et ta magas 20 aastat ning on ärganud teises riigis- Ameerika Ühendriigis. Harjumuspärase loiduse ja unisuse asel oli hoopis toimeks, püsimatu ning riiakas inimene. Maailm oli muutunud.)
E.A.Poe.
(1809-1849)
Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas.
Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju.
Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine.
Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise…kuulsus ja raha jäid aga tulemata.
Poe ei kannatanud enam seda, et pidi Allanilt abi küsima ning see teda pidevalt solvas nii otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem abiellus oma täditütrega, kelle kuju on jäädvustatud ka paljudesse luuletustesse ja jutustustesse. (,, Annabel Lee,,) Kahjuks ei kestnud ilus armastus kaua kuna abikaasa suri. Poe ei elanud samuti naiset kauem kuna armastatu surm viid temalt hingerahu.
Looming- Peamiselt kirjutas ta kriitilisi artikleid ja jutustusi ajalehtedele. Kasvatuselt ja iseloomult oli ta valmis kujunema selliseks kirjanikuks , kes räägib ka eurooplastele arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süžee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,, Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süžeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süžeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,, Ronk ,,
,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk ,,(1839)
Walt Whitman-
(1819-1892)
Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp , ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused. Kasutas kõnekeelt. Eiras värsimõõtu- ja riimi. 1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,, . Oli aktiivne osalema poliitilises elus. Kirjutas artikli ,,Ameerika töömehed orjuse vastu,,. Võttis osa Põhja-ja Lõunavahelisest Ameerika kodusõjast olles seal haigete ja sõjas viga saanud ohvrite põetaja. 1861-1865 ,,Trummipõrinad,, Withman oli suur A. Lincolni toetaja. 1865 Lincoln tapeti ning kirjanik kirjutas tsükkli ,,Mälestused A. Lincolnist,, kuna oli tema pooldaja .
12) Naturalism- E.Zola looming, ,,Therese Raquin,,
Naturalism- Naturalismis muutub keskkonnas mõiste.
Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada. Kirjutades inimesest looduse orgaanilise osana, pöörasid naturalistid suurt tähelepanu inimelu füsioloogiale. Pärilikke haigusi, agooniat, mädanemist ja lagunemist võib kohata pea igas need teoses. Detailseid kirjeldusi, mi solid tulvil kliinilisi üksikasju, hakati nimetama naturalistlikeks kirjeldusteks.
E.Zola(1840-1902) looming- Zola teeb kliinilise analüüsi oma tegelaste südametunnistustele. Ta paneb vastastikku toimima keskkonna ja pärilikkuse, analüüsib üheaegselt ,,igaühe tahet ja terviku üldist survet,, Võrdleb pärilikkust gravitatsioonijõuga, kõige ilmsemaga kõigist loodusseadustest.
Eksperimentaalse romaani idée leidis Zola ühe prantsuse füsioloogi raamatust. Ta jätkab füsioloogi tööd, kujutab fakte sellistena nagu ta on neid vaadelnud ja paneb tegelased nö. liikuma. Zola eesmärk on inimese üksikindiviidi ja ühiskonnalikkme teaduslik tundmaõppimine. Selleks, et oma teost ,,Söekaevurid,, kirjutada, laskus Zola ka ise kaevandustesse, kogus materjale erinevate ametite kohta , sest oluline oli kõike teada saada algallikatest.
Tema roman ,,Lõks,, ilmumine tekitas skandaali, selle tegelased, tänavalapsed, rääkisid lihtrahva keelt . Veel suurema pahameele kutsus esile ramaan ,,Söekaevurid,, milles kirjeldatakse kaevurite poolloomalikku elu,nende füüsilist ja kõlbelist allakäiku.
Kirjandusstiili, mis eeldab eluhetke kirjeldamist koos kõigi talle omaste helide, värvide, lõhnade ja aistingutega, nimetatakse impressionismiks. Zola oli impressionistide kunstilistest ideedest vaimustuses, need olid vägagi lähedased tema enda loomingulistele püüdlustele. Tema romaanides sulanduvad detailsed kirjeldused kokku sümbolistlike üldistustega. Kirjanik pidas oma ülesandeks propageerida uut esteetikat: Seetõttu kirjutas ta artikleid naturalismi kohta ning koondas enda ümber noori kirjanikke.

13)M.Twaini elu ja looming.
(1835-1910)
Elulugu- Peetakse esimeseks kirjanikuks, kes oskas näha Ameerika igapäevaelus midagi üllatavat. Samuel Langehorne Clemens võõtis endale pseudonüümiks Mark Twain, kui temast sai kirjanik. Omal ajal oli noor Mark Twain siirdunud otsima seiklusi, rikkust ja kuulsust . Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel.
Kui Mark oli loots ,, luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm.
Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski. Peagi oli ta kullapalavikust haaratuna kaugel läänes, Nevadas ja seejärel lõunas, Californias. Seal kaevas ta kulda otsides maad, mängis börsil ja töötas reporterina. Mark Twain kulda ei leidnud. Saanud kuulsaks kirjanikuks ja jõukaks inimeseks , sõitis Twain läni kogu maailma ning kõikjal võeti teda vastu austusavaldusega. Kohtus Oliviaga. 1870 nad abiellusid ja said ka poja, kes kahjuks suri. Algul oli menu küll meeldiv kuid ajapikku hakkas kirjanik unistama põgenemisest ja põgeneski oma raamatute maailma- väljamõeldiste maailma.
1910 a. suri südamerabandusse.
Looming- Autor mängis lastemängu, pöördudes eelkõige täiskasvanute pööle küsimustega,,Aga mis siis kui?,, Mark Twain ei esita varjatult neid küsimusi mitte selleks, et täiskasvanute meelt lahutada, vaid selleks, et nad vaaksid uutmoodi oma tegudele ja oleksid nukralt üllatunud.
,,Tom Sawyeri seiklused ,,
,, Huckleberry Finni seiklused,,
14)Viktoriaanlik ajastu Inglismaal- C.Dickensi, W.M. Thackeray looming.
Kuninganna Victoria ( 1837 -1901) järgi nime saanud viktoriaanlikku ajastut iseloomustab Briti impeeriumi majanduslik heaolu. Heaolu nautiv ühiskond püüab ka vooruslik välja näha. Kirjandusel oli aga kitsas selles ranges vormis, mille seisukohalt näis kõik loomulik sündsusetu. 19. saj. Euroopa ajaloos olid otsustava tähtsusega neljakümmnendad aastad ja Inglismaa ei olnud errand. Vanu probleeme ei jõutud veel lahendada kui uued peale tulid. Euroopa silmis oli Inglismaa oma arenemiselt kõige kaugemale jõudnud, ometi ei nähtud seda, et palju asjad oli püsinud muutumatuna juba keskajast saadik.
Inglismaa uued probleemid olid majandusliku iseloomuga . Käis soda vabakaubanduse pärast, aga kui vastab seadus oli vastu võetud oli võimatu maha suruda tööliste protestilainet. Tšartism oli käsitööliste ja tööliste liikumine Inglismaal.
Inglismaa püüdis poliitikas õigustada liberaalseid ideid.
Dickens kirjutas oma teise romaani ,,Dombey ja Poeg,, tuldpurskavast koletisest-rongist- ning selle rataste all hukub üks teose olulisi tegelasi.
Rongist saab ,, raudse sajandi,, sümbol. 1825a. algas reisjatevedu. Järgnevat kolme aastakümmet iseloomustab raudteebuum, mis tõi sisse tohutult raha, muutis tundmatuseni Inglismaa palge ja lühendas enneolematult vahemaid. Raudteest räägiti kõikjal, isegi hümnidest ja loosungites.See avaldas mõju ka romaani arengule. Jaamakioskites müüdi raamatuid, mida osteti reisil lugemiseks. Mahukamaid romaane trükiti mugavust silmas pidades annete kaupa ja need maksid väga vähe, vaid 1 penn . Võibolla just neis jaamakioskites sündiski ajaviitekirjandus , mida loodi meelelahutuseks, mitte harimiseks. Menukuse kriteeriumiks polnud mitte kvaliteet, vaid läbimüük. Romaanižanrid kohandusid samuti uute oludega. Gooti romaanist kasvas välja õudusromaan.

Ch. Dickens -
( 1812 -1870)
Oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke ja ja sotsiaalse romaani rajaja.
Charles Dickensit saab võrrelda väheste kirjanikega, kelle jutustamise ladusus ja sõnakujundite rikkus oleks samasugune nagu temal . Tema metafooririkas keel on omane pigema luuletajale kui prosaistile. Võib tunduda, et Dickensil on armastus liiga sentimentaalne, et ta tahab kogu hinges luua oma paljukannatanud tegelaste nurgakese, kus nad võiksid õnnelikud olla.
,,Pikwick-klubi järelejäänud paberid ,, (1836-1837) roman oli tohutult menukas ja kirjanik sai kuulsaks üleöö.
Kirjaniku humor sai alguse Londoni kõnepruugist, mis omakorda lähtus karnevalinaerust.
Kangelane-dženetelmen on Dickensi romaanides alati olemas, ta ilmub välja ,,alandatute ja solvatute,, päästjana. Selline kangelane ei ole alati mitte igakord omakasupüüdmatu heategija.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kirjanduse eksami materjal #1 Kirjanduse eksami materjal #2 Kirjanduse eksami materjal #3 Kirjanduse eksami materjal #4 Kirjanduse eksami materjal #5 Kirjanduse eksami materjal #6 Kirjanduse eksami materjal #7 Kirjanduse eksami materjal #8 Kirjanduse eksami materjal #9 Kirjanduse eksami materjal #10 Kirjanduse eksami materjal #11 Kirjanduse eksami materjal #12 Kirjanduse eksami materjal #13 Kirjanduse eksami materjal #14 Kirjanduse eksami materjal #15 Kirjanduse eksami materjal #16 Kirjanduse eksami materjal #17 Kirjanduse eksami materjal #18 Kirjanduse eksami materjal #19 Kirjanduse eksami materjal #20 Kirjanduse eksami materjal #21 Kirjanduse eksami materjal #22 Kirjanduse eksami materjal #23 Kirjanduse eksami materjal #24 Kirjanduse eksami materjal #25 Kirjanduse eksami materjal #26 Kirjanduse eksami materjal #27 Kirjanduse eksami materjal #28 Kirjanduse eksami materjal #29 Kirjanduse eksami materjal #30 Kirjanduse eksami materjal #31 Kirjanduse eksami materjal #32 Kirjanduse eksami materjal #33 Kirjanduse eksami materjal #34 Kirjanduse eksami materjal #35 Kirjanduse eksami materjal #36 Kirjanduse eksami materjal #37 Kirjanduse eksami materjal #38 Kirjanduse eksami materjal #39 Kirjanduse eksami materjal #40 Kirjanduse eksami materjal #41 Kirjanduse eksami materjal #42 Kirjanduse eksami materjal #43 Kirjanduse eksami materjal #44 Kirjanduse eksami materjal #45 Kirjanduse eksami materjal #46 Kirjanduse eksami materjal #47 Kirjanduse eksami materjal #48 Kirjanduse eksami materjal #49 Kirjanduse eksami materjal #50 Kirjanduse eksami materjal #51 Kirjanduse eksami materjal #52 Kirjanduse eksami materjal #53 Kirjanduse eksami materjal #54 Kirjanduse eksami materjal #55 Kirjanduse eksami materjal #56 Kirjanduse eksami materjal #57 Kirjanduse eksami materjal #58 Kirjanduse eksami materjal #59 Kirjanduse eksami materjal #60 Kirjanduse eksami materjal #61
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 434 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Uukkivi Õppematerjali autor

Lisainfo

kõik võimalike eesti ning välismaa kirjanike elulood ja loomingud+ mitmete eesti ning välismaa autorite teoste sisukokkuvõtted.

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (10)

inseino profiilipilt
inseino: Keegi teab, kust 2009 aasta kirjanduse eksami piletite vastuseid saaks? lisa insein-o@hotmail.com. Tänud
23:54 17-05-2009
Mariake1992 profiilipilt
Mariake1992: Lihtsalt super, väga mahukas ja sobib suurepäraselt eksamiks valmistumisel!!! :)
23:40 19-01-2012
getsik profiilipilt
getsik: Väga hea, kõik eksamiks vajalik olemas! soovitan
22:23 10-10-2011


Sarnased materjalid

62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
33
rtf
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
58
doc
Kirjanduse eksam
55
doc
Kirjanduse eksam
53
doc
Kirjanduse eksam 10 klass
33
odt
11-klassi kirjanduse eksam
53
doc
Kirjanduse eksami piletid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun