Kirjanduse arvestus (0)

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

· 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist.

Eesti 19.sajandil

F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. *Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. * suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega.

Rahvuslik liikumine

Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud. Ülikoolis polnud rahvusteadusi, neid arendati ülikoolivälistes teadusasutustes. Tähtsaimad olid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal

Rahvuslik Ärkamisaeg

ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt,

Eesti kirjandus I, kordamine

lõpetamist Tallinnasse tagasi, emalt abiõpetajaks Pühavaimu kirikusse, hiljem, pärast kirikõpetaja surma sai ise õpetajaks. B.R. oli kolm korda abielus. Kaks naist surid katku. Eesti keeles ilmus kroonika esmakordselt 1920. a. II trükk 1967. a Rootsis. B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor. Õppis kiiresti eesti keele, rajas Järva Jaanis talurahva kooli. Kroonika seepärast tähtis, et kirjeldab eesti olusid Põhjasõja eelõhtul. Lisaks see, et Kelch kirjutas kroonikale hiljem jätku, mis käsitleb pärast sõda sündmusi 1707.

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks oli oma liikmeskonna harimine ja kõlbeline kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi teine organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis alustas tegevust 1872. aastal. EKmS seadis eesmärgiks rahvavalgususliku, teadusliku ja õppekirjanduse väljaandmise, eesti keele ja kirjanduse arendamise ning rahvaluule ja etnograafiliste esemete kogumise. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas algusest peale uut kirjaviisi, toimetas trükki hulgaliselt raamatuid ja oli foorumiks, kus arutati läbi paljud rahva arengu seisukohalt olulised küsimused. Unistus Aleksandrikoolist 1870. aastal sai ka Aleksandrikool endale nn. peakomitee näol organisatsiooni. Sellegi etteotsa