ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); 2 ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Kantsoon- vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.
Noor-Eesti teened 1)Vormi rõhutamine-Tuglas on öelnud-,,Mitte sisu vaid vorm, mitte mis vaid kuidas" 2)Noorte autorite esitamine 3)Asjatundlik kirjanduskriitika-vorm, kompositsioon, stiil, aine, teema jne 4)Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi tolmukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine. 5)Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule. 6)Raamatu kujunduse tähtsustamine. 7)Eesti kirjanike(Tuglas, Suits) tõlkimine soome keelde. Siuru Siuru moto on ,,loomise rõõm-see olgu meie ainus tõukejõud." (Fr. Tuglas). Siuru jätkas Noor- Eesti uusromantilist suunda, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklikke tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna Gustav
muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) · Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.
Estonia teater 1913, Tallinnas peetud 1910 aastal peetud laulupidu. Tartu oli tol ajal Eesti vaimuelu ja hariduse keskus. Sajandi alguseks õppis gümnaasiumites palju noori. Noor-Eesti tegelaskonnaks kujuneski Tartu gümnaasiumite õpilased. Gustav Suits õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis. Ta pani aluse kirjandushuviliste ringile ,,Eesti külvaja". See hakkas välja andma albumit ,,Kiired", ilmus kolm osa 1901-1903. Esimesel osal oli oma moto ,,Vihukene Eesti paremaks kirjanduseks" (vms). Algupärase kirjanduse edendamine, väliskirjanduse propageerimine, arvustuse vaimu edendamine (need kolm punkti olid albumi tagakaanel). See rühmitus tõi ka Juhan Liivi avalikkuse ette. Tartus loodi uus ring ,,Eesti Ühisus". Sellega liitus ka Tuglas. Noor-Eesti album ilmus 1905. Tuumiku moodustasid: Gustav Suits, Fr. Tuglas, Villem Ridala, B. Linde, J. Aavik, A. Kitzberg. Selles on sõnastatud kaks kuulsat loosungit: ,,Enam kultuuri,
Barbarus, Alle, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt. Seesmiste konfliktide tõttu + majanduslikud raskused ja raske keelepruuk lõpetasid selle rühmituse tegevuse. 4 RÜHMITUS AEG MOTO LIIKMED ISELOOMUSTUS VÄLJAANDED Noor-Eesti 1905- ,,Olgem Gustav Eesmärk oli tuua 5 albumit 1915 eestlased, Suits, Fr. eesti kirjandusse pealkirjadega kuid Tuglas, välismaa kirjandust. ,, Noor-Eesti I", saagem ka Bernard, Nende kirjutised ,,Noor-Eesti II" eurooplast Linde, olid suunatud jne III, IV ja V.
tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767 Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C
sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli kroonikatel kirjanduslik funktsioon. Dokumenteerisid sündmusi, aga teisest küljest kasutati kroonikaid sageli ordu lauaraamatutena, ühistel rüütlite söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel aastatel tekkis ajalooliste romaanide laine. Aga ka 19 saj. lõpupoole hakati kirjutama ajaloolisi romaane Andres Saal ,,Aita", ,,Leili", ,,Vambola". Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus.
kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd tegid: August Kitzberg, , Anna Aava, Ernst Enno, Marie Under, Jaan Oks, Tammsaare. Kunstnikest lõid kaasa: Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Noor-Eesti avaldas 5 albumit (1905-1915), ajakirja, korraldas kunstinäitusi, tegeles keeleuuendustega. Albumid sisaldasid eelkõige ilukirjandust. Kunstitase kõrge, vormi rõhutamine. Tähtsale kohale tõusis tõlkimine. 1906 sai alguse kirjanduskriitika. Ilmus majanduspoliitilisi artikleid. Kirjastus e. trükikoda töötas veel 30-ndatel edasi. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: 1. Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) 2
Rõhutasid kirjanduse kasvatuslikku funktsiooni. Teoste kirjutamise allutasid nad kindlatele reeglitele: sõnastuselt nõuti selgust, stiililt puhtust, ülesehituselt terviklikkust. Stiili- ja kujutusvõtteid ei tohtinud segada. Kirjanduszanrid jagati "kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja "madalaiks" (komöödia, satiir). Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel
vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks. Seotud Rosenplänteriga. Äksi kiriku õpetaja. Õnnetu elu. Tema kirjastustegevus polnud samuti eriti edukas
Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Tähtsus "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taste Elavdas kunstielu Arendas
Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise oma ,,Kogutud luuletusi" I-II, kus on kokku 1230 luuletust. 21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse paguluses ja seetõttu peab hoidma rahvuslikku järjepidevust. Terav oli traditsiooni ja modernismi vastasseis, kuid hiljem taandus, sest prantsuse sürrealismi asemele tuli angloameerika modernism. Traditsiooni hoidmine oli iseenesestmõistetav: paralleelselt uute luulekogudega ilmusid valimikud sõjaeelse kaanoni keskmesse tõusnud autorite luulest: Talvik, Alver, Masing, Kangro. Mägi koostas 2köitelise antoloogia 1958.1959. Neli põlvkonda: klassikud (Visnapuu, Suits, Adson, Under), arbujad ja nende kaasaegsed (Rannit, Kangro, Ristikivi), kadunud põlvkond (Kolk, Grünthal, Lepik, Laaban), paguluses hariduse saanud (Ivask, Karuks, Laaman).
Narva Pähklimäe Gümnaasium MART RAUD Referaat Narva 2010 Mart Raud Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. ,,20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi." Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on ,,Noor-Eesti" (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,,Tarapita" (Rühmatusi
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti
Siuru käis erandlikult koos Tallinnas. Peaaegu kõik kaaluga kirjanduslikud organisatsioonid on alustanud tegevust Tartus. Koos hakati käima Underi kodus ja Teataja toimetuses. Siuru nimi võetakse ,,Kalevipojast" müütiline lind. Rühmitus registeeritakse. Paberid näitavad, et jaanuaris 1920 tegevus lõppeb. Sisuline laiali minek toimub aga juba 1919. Esimesed lahkujad on Gailit ja Visnapuu. Nende asemele tulevad August Alle ja Johannes Barbarus. Kuuele põhiliikmele tulevad juurde kirjanikud, kunstnikud (Konrad Mägi, Peet Aren, Ado Vabbe, Nikolai Triik, Otto Krusten), autorid, keda Siurulased ise oluliseks peavad (Jaan Oks), Arthur Valdes on Eesti kirjandusloo kõige silmapaistvama müstifikatsioon, mille mõtleb välja Tuglas, ta on noor andeks kirjanik, kes aga saab sõjas surma. (Ajakirjanduses nähes Valdese tekste, ei tea me kunagi, kes selel taga olla võib). Tuglasel on eraldi raamat, mis räägib Arthur Valdese elusat ja loomingust.
Ridala, Bernhart Linde.Neil oli oma põhikiri ja lõid ka kirjastuse, mis jäi. Noor-Eesti ei koosnenud vaid kirjanikest, seal olid ka noored haritlased, mäiteks arstid, advokaadid, üliõpilased. Sinna kuulus Konrad Mägi, kes oli kunstnik. Noor-Eesti abil korraldati rändavaid kunstinäitusi. Laekuriks oli A. Kitzberg, vana kirjanik, kes kaotas töö, sest asjaajamiskeeleks sai vene keel. Noor-Eestiga on seotud ka K. J. Peterspni looming taasavastamine, Peterson elas 1801 1822. Noor-Eesti hoolitsuse all oli haige Juhan Liiv, lisaks säilitasid nad tema loomingut. Alguses arvati, et Liiv on surnud, kuid Linde kohtus temaga Peipsi-äärseid külasid uurides ja tõi ta tagasi Tartusse, kus Liiv pandi Tartu vaimuhaiglasse. Noor-Eesti andis välja viis albumit: 1905, 1907, 1909, 1912, 1915. Kõike olulisem neist oli see, mis anti välja 1909. 1905 oli Suitsu pöördumine ,,Noorte püüded". Albumitel oli palju
lüüakse hingekella". 28. Mille eest sai Hemingway Nobeli preemia? Hemingway sai Nobeli kirjanduspreemia romaani ,,Vanamees ja meri" eest. 29. Iseloomusta Hemingway kirjutamisstiili. Hemingway kirjutamisstiili iseloomustab paradoksaalne mõte teosed muudab keeruliseks nende lihtsus. Olulisim on see, mille kirjanik ütlemata jätab. Pearõhk on alltekstil. Hemingway stiil on vihjelis-sümbolistlik ning autobiograafiline. 30. Millal ja kus tekkis modernism? Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis?
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj
Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus. Kõne – mingi aktuaalse teemaga esitlus, eesmärgiga kuulajaid veenda. Epopüa – viie-osaline romaan. Eesti autorid: Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) – esimene eesti luuletaja. Sündis riias, isa oli eestlane. 17-aastasena hakkas kirjutama päevaraamatut. Õppis Tartu Ülikoolis usuteadust ja mitmeid vanu keeli. Suri 21-aastasena tiisikusse. Tõlkis soome mütoloogia Rootsi keelest Saksakeelde. Eesti keeles 25 luuletust. Oma oodides ülistas ta loodusjõude, inimest, jumalat, armastust ja sõprust.
Lauri Piisang Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning
Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu,
(Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.
Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under Eesti kohta võid öelda ,et meie kodumaa lauldi vabaks. See on ka tõsi. Veel hilisematel aegadel, enne 20 saj. lõppu hakkasid tekkima erinevad kirjanduse seltsid. Millega liitusid mitmed kuulsad Eesti kirjanikud. Eesti kirjanduse seltsist lähemalt ... Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Seltsi tegevus
"kompositsioon", "stiil", "aine", "teema" · avaldati K.J.Petersoni ja J.Liivi loomingut 9.) Kirjanduselu 1920. aastatel. "Siuru" ja ,,Tarapita" Veebruarirevolutsiooni järel hakati otsima võimalusi eesti kirjanikkonna organisatsiooniliseks ühtekoondamiseks. 1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest. Lõpuks liitusid Tuglasega tollased noored kirjanikud. Moodustus 6-liikmeline rühmitus, kuhu kuulusid lisaks Tuglasele Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper. Hiljem liitusid rühmitusega veel August Alle ja Johannes Barbarus. Tihedalt olid rühmitusega seotud veel kirjanikud Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas, kunstnikest N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. Ametlikult registreeriti kirjandusühing "Siuru" 10. juunil 1917. Ühingu presidendiks sai M. Under, sekretäriks F. Tuglas, laekuriks A. Adson.
ja folkloori probleemidele. Avaldati suur valik rahvalaule ja jutte. ,,Beiträge" pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. ,,Beiträges" hakkas ka esinema eesti soost autoreid. estofiil - on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane. KÄSU HANSU KAEBELAUL XVIII SAJAND Vaimuliku kirjandusega kõrvuti hakati XVII sajandi keskel üha rohkem kirjutama ka eestikeelset ilmalikku luulet. Sellest ajast on säilinud üle kahekümne pulma-, matuse- ja pühenduslaulu
Selleks kasvas välja rühmitus Siuru Tänu sellele hakati otsima kultuurisidemeid ka mujalt Euroopast. Nende lipulauseks oli: ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. 4 Tähtsamad liikmed Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Rühmituse eest vedaja oli, Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik. Gustav Suits Friedebert Tuglas Juhan Aavik 5 Kokkuvõtte Kirjandusliku rühmituse ,,Noor-Eesti" on üks tähtsamaid ajakirju eesti ajaloos. See arendas eesti keelt ja see tõi inimestele teadmisi mujalt Euroopast. See viis
See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas
5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub. Periood algab raamatu juures ''Mureliku suuga
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C
Darwin, K.Marx, H.Ibsen, J.Aho, L.Tolstoi, M.Gorki, I.Turgenev, F.Dostojevski, W.Goethe, H.Heine, G.Byron, V.Hugo, E.A.Poe jt Väljaanded: Albumid "Noor-Eesti" I (1905); II (1907); III (1909); IV (1912); V (1915) Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor Eesti" (1910-1911), Ajakiri "Vaba Sõna" (1915) "Noor-Eesti" albumites: Luule Juhan Liivi "Noor-Eestile"; Gustav Suits "Noor-Eesti"; Anna Haava, Karl-Eduard Söödi, Aino Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus
noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. 10. Draamakirjanduse areng ja põhisuundumused: peasuunad: ekspressionism, modernism, sümbolism, impressionism, ajakriitika 11. Arbujad-luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
