Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kirjandus (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Zola avab keskkonna mõiste oma teostes ?
  • Kuidas elada pahelises maailmas ?
  • Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust ?
  • Kuidas valida hea ja halva vahel ?
  • Kui inimene kellel on mõistus otsas ja ei näe lahendusi ?
  • Kuidas ideaalide omadused tulevad välja dostojevski teostest ?
  • Kuidas dostojevski suhtus kannatustesse ?
  • Kuidas me toime tuleme iseendas tõe leidmisega ja kannatusega, mis kaasneb ?
  • Miks polnd Faust õnnelik, kuigi ta oli kõik teadused läbi uurinud, saanud magistriks ja isegi doktoriks ?
  • Millised sõnu pidi Faust hüüdma, et tema maisel teel oleks lõpp ?
  • Miks soovis Faust nõiaköögist kiiresti ära minna ja reisi alustada ?
  • Miks ei lubanud Margareta Faustil end koju saata, kui nad esimest korda tänaval kohtusid ?
  • Miks muutus Margareta ema murelikuks, kui märkas kapist leitud ehtekasti ?
  • Millist dokumenti tahtis Marta endale Mefistofelese abiga hankida ?
  • Mida küsib Kuri vaim toomkirikusse tulnud Margaretalt ?
  • Miks ei nõustu Margareta vanglast põgenema, kuigi hommikul seisab ees tema hukkamine ?
 
Säutsu twitteris

Isa Goriot “-Balzac

Tegelased:
Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne , kuid võttis inimesi oma katuse alla.
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene ’i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen ’i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine’iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli „surmanarritaja“ ja suli.
Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku . Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes -> ärahellitatud lapsed.
Eugene de Rastignac – Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda keelega-sujuva jutuga. Üritas saada proua Bauséanti abiga kõrgemasse seltskonda. Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine ’ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele.
Proua Vauqer pansionaat.
Probleemid teoses:
1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga? Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma . Isa Goriot’i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses .
2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse.
3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine’iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot’i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda.
4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad. Olid harjunud kõike saama, isa süü ka veidi, sest hellitas lapsi liialt.

PARIISI MÕJUKAD MAJAD

Tõekspidamised
1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha.
Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada. Votrine -raha, et elu alustada USAs, põgenenud vang-et ühiskonnas tõusta. Tütred
Eugene’i muutused-hiljem Votrine’i halb mõju-kasutas inetuid võtteid, et tõusta kõrgemale. Kavatsed läksid halvaks.
Positsioon-Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Positsiooni säilitamine ja tõstmine tütardel.
Organism ja keskkond peavad olema vastavuses. Mis on romaani lähtepunkt.
Inimene on selline, missuguses keskkonnas teda kasvatatakse, inimene saab siis olla õnnelik kui teda ümbritseb talle meeldiv keskkond. Minu arvates on romaani lähtepunktiks inimese ambitsioon jõukusele ja ühiskondlikule staatusele . Iga tegelane raamatust(Eugene, tütred, Votrine) tundis vajadust kuskile kõrgemale pürgida, oma elu kvaliteeti parandada, seda tihti inetuid teid pidi. Inimene tahab, et teda ümbritsev oleks vastavuses tema tahtmistega ja ambitsiooniga. Ometi see püüe ainult kasvab ning lõpuks mingit lahendust ei tule. Ideaalis leiaks inimene harmoonia oma ümbrusega. Ning need inimesed, kes tõusevad mingeid teid pidi näiteks kõrgemale positsioonile ei pruugi siiski oma organismi/isikuga sobida sinna kõrgklassi.

Proua Vauqer pansionaat.

Ruumid-kulunud, vanad, tagasihoidlikud, mida kõrgemal elasid-seda kesisemad toad. Igal inimesel, kes seal elasid olid oma saladused ja elud. Pealtnäha nad arutasid omavahel asju, kuid tegelikult nad ei teadnud kes need inimesed on. Näiteks Isa Goirot arvati armukesi pidavat. Kuulujutud olid väga lihtsad tulema . Suhtlus elanike vahel jäi siiski pealiskaudseks. Neid ühendas soov rikastuda mingilgi moel.
Proua Vaquer -rahaahne, ihne , kiuslik. Tahtis abielluda Goirot’ kuid saades etada, et mees laostunud , kaotas huvi. Samas ei keeldunud abi andmast, võttis kõik varju alla. Pärast tuli aga välja, et Vaquer oli kogunud väga suure hulga raha. Ta oli väga ihne lihtsalt.
Võrdlus:
Balzac-„Inimlik komöödia“-erinevad etüüdid.
„Eugenie Grandet“-tütarlaps kelle isa Felix on rikkur. Õnnetu elu. Isegi kui inimesed on rikkad, ei tähenda, et elu on ideaalne ja õnnelik. Sama Goirot’is. Isegi kui rikas- elas vaeselt pansionis. Rahaline suhe ei teinud elu paremaks. Felixi kaunis tütar-ei anna tütart kohe ära. Hakkab raha meelitama meestelt. Kes rohkem pakub-see saab. Raha nimel abiellumine . Ärilisel eesmärgil tehtub abielud pole üllad. Felixi vennapoeg tuleb elama-vend teeb enesetapu, jätab lapse vennale. Felix müüb firma maha osakute kaupa. Lihane laps-pole nii oluline. Felix-ei pöördunud oma lihase tütre vastu. Vennapoeg armus tütresse, kes andis raha vennapojale. Vennapoeg tuli Pariisist tagasi-rahaahne, kihlus aristokraadiga, oli saanud rikkaks. Tütar pettus täiesti. Lõpuks kihlus advokaadiga. Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle- lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus.
Mida õpetab mulle Isa Goriot
Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega. Rahaahnus võib hukutada inimese iseloomu(Vaquer, tütred)-muuta selle pirtsakaks, ahneks ja ebamoraalseks.

„Thérèse Raquin“ E. Zola

Autorist:
Sündis 1849 Pariisis, suri 1902 . 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel.
Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik.
Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862 -Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-„ Therese Raquin“. 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks.
TEGELASED
Proua Raquin –pudupoe omanik, poeg Camille oli väga haige->põhiline eesmärk, et pojal oleks hea.
Camille-proua Raquini poeg
Therese-isa tõi proua Raquinile kasvatada(isa õde), kasvasid koos Camill’iga->abiellusid
Laurent -Camille’ töökaaslane, Therese’i armuke .
Michaud-vana tuttav, iga neljapäev mängisid dominot ja jõid teed.
Grivet-Camille’ ülemus
Olivier-Michaud’ poeg
Sisukokkuvõte
Therese’ oli harjunud Camill’iga ja et teda poputatakse. Therese’ile ka rohtusid, kuigi ta polnud haige. Proua tahtis, et noored abielluksid, kuigi neil polnud üksteise vastu tundeid. Siiski abiellusid. Camille läks tööle Pariisi, Raquin tuli nendega kaasa. Kohtusid Laurentiga, kellega Therese’il tekkis meeletu kirg ja armumine-nii tugev, ilus, musklis mees. Alustasid peatselt afääri, said regulaarselt kokku. Keegi ei osanud aimatagi, ühtegi emotsiooni ei näidnud->head näitlejad. Laurent tahtis alguses vaid Therese’iga magada , hiljem tuli kirg. Paar tahab Camille’i eemaldada, lähevad paadiga sõitma->Laurent kägistab Camille’i->Camille hammustab tüki kaelast, Camille upub ära.Näeb välja nagu õnnetus. Thérèse hakkas kartma Camille’i. Kõigil väga kahju Camille’ surma pärast, paari hakkab kummitama Camille’ vaim. Ei saanud koos olla-polnud kirge, nagu laip oleks nende vahel. Otsustasid abielluda->äkki lõppeb siis kummitamine. Hakkasid kõiki veenma , et oleks hea idee kui nad omavahel abiellusid. Kõik arvasid, et paar on väga õnnetu. Tülgastus abielus olles aina süvenes->otsustasid üksteist ära tappa. Proua Raquin jääb halvatuks, ei saa rääkida ega liigutada. Kuuleb ja näeb pealt kuidas paar üksteist mõrvariteks kutsuvad . Laurent peksis Thérèse’i. Iga päev tülitsesid->pussitada ja mürgitada. Nägid üksteist->hakkasid nutma ->tundepuhang->jõid mürgipudelist->surid proua Raquini jalge ees, kes oli rahulolev.
PROBLEEMID
Vangistus -Thérèse’i lapsepõlv. Ei saanud teha seda mida tahtis Camille’i pärast. Pidi olema vaikne ja kammitsetud. Abielu=>vangistus=>Therese võlgnes proua Raquinile seda. Abielu Laurent’iga=>sunnitud olema koos, kartsid paljastust. Proua Raquini halvastus=>ei saanud midagi teha. Poja tapjad hoolitsesid tema eest.
Egoism -Laurent’i ja Thérèse’i suhe. Tapsid Camille’o=>Ei mõelnud Camille’i ega Raquin’i peale. Thérèse’i ja Lauren ’ hakkasid näitlema, et teised pakuksid et koos oleksid. Proua Raquin kartis , et Therese sureb ja ta jääb üksi, oli nõus Laurentiga abiellumisega.
Karistus -paar tundis, et laip on nende vahel. Tegu ei jäänud karistuseta->surm igavesti nendega.
Emotsioonide ajel tegutsemine->Afäär, alguses Laurent tahtis vaid rahuldust. Käitus hetkeemotsioonide ajel, mis võivad olla tagajärjed. Mõrv->Laurent ainult mõtles nii palju, et ei jääks vahele. Proua Raquini ees mõrva tunnistamine.

VÕRDLUS


„Therese Raquin“(1867)
Vt. üles
Nana “(1880)
Pakuti osa „noor veenus “. Kogu Pariis rääkis temast, ta oli väga ilus. Rikkad mehed hakkasid tema juures käima. Tahtis enda ja poja elu kindlustada. Alguses prostituut->lõpuks saatjadaam. Kõik olid lõpuks laostunud, kui olid Nanaga koos olnud. Suri lõpuks rõugetesse
„Sõjakaevurid“(1885)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kirjandus #1 Kirjandus #2 Kirjandus #3 Kirjandus #4 Kirjandus #5 Kirjandus #6 Kirjandus #7 Kirjandus #8 Kirjandus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketu Õppematerjali autor

Lisainfo

Kirjanduse 11. klass
kirjandus , isaarmastus

Mõisted


Kommentaarid (1)

rennox8 profiilipilt
23:43 25-09-2016


Sarnased materjalid

58
doc
Kirjanduse eksam
55
doc
Kirjanduse eksam
41
doc
Maailmakirjandus
11
doc
Imeline kirjandus
22
doc
11 klass kirjandus
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
12
doc
Kirjanduse eksam
20
docx
Kirjanduse arvestus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun