(aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on
Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis
leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab
Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Vana-Kreeka Euroopa vanim kirjandus
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu-
Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel. Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega. Taasiseseisvunud eestis olid tema huvideks poliitgeograafia ja kultuurigeo. Tema eestvedamisel hakati TÜ-s lugema 1990 a alguses kultuurigeo kursust, mis oli rohkem seotud soome-ugri suunaga. Palang, Peil, Sooväli, Kaups 2. loeng Tähtsamad allikmaterjalid: Väljaanded- eestis kindel kultuurigeo väljund puudub. Teemasid kajastatakse ajakirjades Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames. Maailmas on olemas aga kultgeo ajakirjad nagu: Journal of cultural geography, cultural geographies, social and cultural geography. Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades. Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene
Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu
Kõik kommentaarid