Arutlus Kes see ikka teeb, kui me ise ei tee? On olemas inimesi, kes on akiivsed ning püüavad ära kasutada erinevate instituutide või ühingute projektirahasid, et teha ise samm maailma parandamise poole. Kuid leidub ka passiivseid inimesi, kes küll kritiseerivad ja on rahulolematud aga ise selle olukorra muutmise heaks midagi ei tee, kuigi võimalus on antud. Aktivistidele, eriti noorematele, annab projekti kirjutamine juurde uue kogemuse, mis tuleb kasuks ka järgnevas elus. Projekti kirjutamine ja elluviimine nõuab koostööd, suhtlemisoskust, kannatlikkust, ajaplaneerimist, avalikku esinemist ja saab aimu paberimajandusest. Need omadused ja oskused, mida projekti loomisel õpitakse, on tulevikus elementaarsed asjad, mida võib tööle minnes vaja minna. Kõik see on pikk ja aeganõudev protsess, mis ei too kasu ainult projekti autorile, vaid ka teis...
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
Pressisõber ja -vaenlane 2015 Pressisõber Pressisõber on aunimetus, millega Eesti Ajalehtede Liit tunnustab aasta avatuimat ajakirjandusega suhtlejat. Pressisõpra valitakse alates 1994. aastast. Pressisõber on avaliku elu tegelane, kes: - suhtleb ladusalt pressiga ja selle kaudu avalikkusega - annab vajalikus mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile operatiivselt kättesaadav - julgeb välja öelda seisukohta rasketes küsimustes Pressisõber saab auhinnaks nimelise messingist ruupori. Pressivaenlane Paralleelselt kuulutatakse välja ka aasta pressivaenlane, kes pressisõbra vastandina on kõige vaenulikum avalikkusega suhtleja. Pressivaenlane on avaliku elu tegelane, kes: - ei suhtle pressiga ja selle kaudu avalikkusega ladusalt - ei anna piisavas mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile raskesti kättesaadav - ei julge ...
,,Vutimehed" Richard Janno Lugu poisist nimega Värdi. Elab koos ema, väikse õe Kadri ja venna Toomiga. Vaene perekond. Kõik selle kandi elanikud üürivad elamiskohta häärberiproualt. Värdi perekond oli niivõrd vaene, et üür oli juba kuid maksmata ja neid ähvardas välja viskamine. Ema tegi rasket tööd, pesi pesu hommikust õhtuni ja ema tööpäevadel hoidis väiksemaid õde-venda Värdi. Kõrval elas kojamees, naine ja poeg Ludvi. Ludvi ja Värdi oli omavahel sõjajalal ja samuti olid sõjajalal ka häärberilapsed Uuno ja Otto ja Värdi. Kuna Värdi üks päev nende peale vihstas ja neid nahutas korralikult, tõusis proua viha veelgi ja ta käskis perekonnal kahe nädala pärast välja kolida ja üür ära maksta. Kojamehenaisel oli samuti väike viha Värdi ema vastu ja ühel korral, kui Värdi ema kodus pesu pesi ja need ööseks psukööki kuivama jättis, andis kojamehenaine küla joodikule selle köögi võtme, käskis pesu ära varastada ja a...
Helena Tõnisma 12.A 03.10.2017 Kiusamine Eesti koolilaste hulgas Kiusamine on kindlasti paljudele inimestele väga isiklik teema. Viimaste uuringute sõnul kannatab hetkel Eestis iga neljas või viies laps mingisugust sorti kiusamise all. Seda ei panda ka tihti koolis või tänaval tähele ning isegi kui märgatakse, on vahele sekkuvaid inimesi vähe. Kõige lihtsam olekski ju minna ning käskida kiusamine lõpetada, kuid vaikse loomuga ja omaette hoidvad eestlased seda tavaliselt ei tee. Seega peab kiusatav ise lahenduse leidma. Kuid kuidas? Kiusamine ei ole kindlasti mingi uus nähtus ning mida aeg edasi, seda rohkem on selleks erinevaid võimalusi. Viimase kümnendi jooksul o...
Raamatukogunduse kestvas väärtused. Paljud raamatukogundusalaste tööde autorid on rõhutanud raamatukogunduse kestvate väärtuste olulisust, täpsustamata, mida nad silmas peavad. Gorman formuleeris kaheksa raamatukogunduse kestvat väärtust: Hooldamine: · hoida inimkonna ülestähendusi kindlustamaks, et tulevased põlvkonnad teaksid seda, mida teame meie · hoolitseda raamatukoguhariduse eest ja arendada seda nii, et me annaksime edasi meie kutseala parimad väärtused ja praktika · olla oma raamatukogude head hooldajad nii,et me pälviksime oma teenindavate kogukondade lugupidamise Teenindamine: · kindlustada, et kõik meie tegutsemisviisid ja protseduurid oleksid hingestatud indiviidide, kogukondade, ühiskonna ja tulevaste põlvede teenindamise eetikast · hinnata kõiki meie tegutsemisviise ja protseduure, kasutades teenindust kui kriteeriumi Intellektuaalne vabadus: ...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti kodakondsus või siis riigis registeeritud juriidilisi isikuid. Mul on Eesti kodakondsus ja see teebki minust kodaniku, kellel on kohustused ning ka õigused. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kas pelgalt seda, et mul on lihtsalt selle riigi kodakondsus või midagi enamat? Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus paljudele inimestele kättesaamatu, kas siis vaesuse pärast või siis mõnel muul põhjusel, siis tänapäeval on kohustuslik lõpetada põhikool. Kool on koht, mis arendab meid igas mõttes. Ta annab kindlust, paneb mõtlema sellele, millele esmapilgul ei mõtle ning annab ettevalmistuse...
SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski pä...
Noorteprobleemid Kõne Tere kallid kuulajad! Tahaksin rääkida noorteprobleemidest. Tänapäeva noorte keskkond on nagu teine maailm täiskasvanute jaoks.täiskasvanud ei mõista noori nad oleksid nagu erinevatelt planeetidelt. Paljud inimesed räägivad, et praegused noored on hukkaläinud ja rikutud. Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemiga. Suurem osa probleemidest saavad alguse koolis. Nagu näiteks koolikiusamine. Aga on ka teisi probleeme. Praegu tarbivad paljud alkoholi ja narkootikume.Postimehe sõnul on üha rohkem on neid noori, kes soovivad narkootikume proovida , mõnuainete tarbimine on noorte hulgas muutunud trendikaks.Üks uuringutest, millele Rood viitas, on Tartu linnavalitsuse haridusosakonna 2003. aasta kevadel tehtud koolikeskkonna turvalisuse uuring, milles pea 15 protsenti 7.9. klassi õpilastest väitis, et nad on illegaalseid narkootikume proovinud. Samuti paljud ...
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
