Kirjandus- ja teatriteaduse alused (11)

4 HEA
 
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandusteaduse alused
1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt
Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid.
Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse
mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe
(ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku,
grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks.
Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse
valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika
tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste.
Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte-
väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm
(poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse
väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust, proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte-
väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne
pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst.
Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu,
nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse
eristamiseks on olemas kriteeriumid.
Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on
mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule.
Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus
absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima.
Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab
teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku
keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja
metafoorne. Samas on palju kirjandust, mille keel ei ole kujundlik.
Viimasel ajal räägitakse esteetilise funktsiooni ajaloolisusest. Kunst on see, mida
teatud ajastu kunstiks nimetab. J. Muzakovski: iga ese võib osutuda esteetilise
1
funktsiooni kandjaks. Rahvakunst oli algselt praktilise, nüüd esteetilise väärtusega.
Psühhoanalüütikud, sotsioloogid ja filosoofid leiavad, et kirjandus allub teistele
teadusvaldkondadele. Kirjanduse autonoomsuse rõhutamiseks tõstetakse esile
kirjanduse kriitilisus. N. Frye 1 järgi valitsevad igas ühiskonnas vabaduse ja
pühendumuse tendentsid ning nendevahelises pingeväljas tekivadki kunst ja
kirjandus, mis ühtlasi peavad seda pinget leevendama. Pühendumuslik alge on
säilitav, konservatiivne, tsiviliseeriv, ebakriitiline, autoriteete tunnustav, lojaalsust
tähtsustav. Inimene peab aktsepteerima oma kohta ühiskond. Seda alget
sümboliseerivad kirik, riik ja ühiskond. Vabadusealge on uuenduslik, utoopiline,
agressiivne, tulevikku suunatud, idealiseeriv, autoriteeti võib vabalt valida. Vabaduse
mänguväljaks on ülikool. Kirjandus ja kunst leevendavad binaarset pinget ning
annavad meile lõpliku kogemuse maailmast. Aga kirjanduskriitika, mis on tänapäeval
politiseerunud, peaks võtma kirjandusteksti ajaloolise dokumendina. Kirjanduses
endas on esteetiline seotud praktilisega.
· Kirjandus täidab esiteks hedonistlikku funktsiooni, ta on naudingu allikaks,
seda eriti korduvuse pärast (korduvlugemine kui naudingu uus läbielamine).
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kirjandus- ja teatriteaduse alused #1 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #2 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #3 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #4 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #5 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #6 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #7 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #8 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #9 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #10 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #11 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #12 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #13 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #14 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #15 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #16 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #17 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #18 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #19 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #20 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #21 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #22 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #23 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #24 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #25 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #26 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #27 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #28 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #29 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #30 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #31 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #32 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #33 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #34 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #35 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #36 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #37 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #38 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #39 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #40 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #41 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #42 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #43 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #44 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #45 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #46 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #47 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #48 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #49 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #50 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #51 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #52 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #53 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #54 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #55 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #56 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #57 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #58 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #59 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #60 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #61 Kirjandus- ja teatriteaduse alused #62
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
471 laadimist Kokku alla laetud
11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miamigirl Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on kirjandus ?
  • Kes käib teatris ?
  • Miks ta räägib ja tegutseb ?
  • Kus, millal ja kellega ta räägib ?
  • Milliste ruumidega on ta seotud ?
  • Mida tegelane räägib ja mida ta öelda tahab ?
  • Mida rääkimise ajal teeb ?
  • Kuidas ta räägib ?
  • Mis-pinge. Suunatud lõpplahendusele. Mis edasi saab ?
  • Kuidas-pinge. Seotud tegevuse läbiviimisega. Kuidas kõik juhtus ?
  • Kuidas on stseenid ühendatud ?
  • Millised on stseenide vaheldumise funktsioonid ?
  • Mis on stseenide asetamise eesmärk ?

Mõisted

kirjandusel, eristamiseks, kirjanduse keel, vabadusealge, mänguväljaks, esteetiline elamus, piibel, teose kriitika, kriitika objektiks, kriitik, postmodernismis, ajaline skaala, subkultuur, subkultuuridel, heteronoomne alge, poolus, habitus, sotsiaalsed süsteemid, ruumilised, igasugune kunst, tähistatav, ikoonilised, seiklus, draama tunnuseks, oodi žanris, bahtinil, eepose allikaks, eepose maailm, romaani objekt, kuulajad, romaanis, eepose tegelane, romaanis, rüütliromaani põhisisuks, poeesia, luuleteksti suurus, luule seotus, proosakeele seotus, retoorika, retoorika, igas tekstis, eufoonia, kakofoonia, tavaline keel, kõlakujund, kõla, kujundlikkus, eemärgiks, metafoor, hüperbool, metonüümia alaliik, põi, mõlemad sõnad, skaalamudelid, väitlus, alguskordus, kunstiteos, kunstiteos, faabula, öeldu, faabulaks, missuguses, süžee, süžeetuil tekstidel, süžeetus tekstis, süžeetu süsteem, süžeeline süsteem, süžee, tegelase karakter, invariantsel kujul, varieeruda, poe novellis, dialoog, igasugune monoloog, bahtini dialoogi, kristewa fenotekst, kirjandustekstis, intertekstuaalsuse mõiste, paroodia, transpositsioon, pastišš, luulekeele tunnuseks, rütm, silbiline, välteline, rõhuline, rõhkur, rõhulis, silbilis, stroofika, katrään, värsiks, kogu luuletuses, idamaade luuletus, riimita 5, kultuuri areng, viimane faas, baroki sümboliks, antiikaeg, sajandi inglismaal, praktilises töös, kummastumine, kirjanduse ajalugu, kahevõitluse panuseks, postmodernistlik kirjanduslugu, entsüklopeedia, tekstianalüüs, teksti mõistmine, hermeneutika, hermeneutiline mõistmine, valdkond, suurteoseks, tänu keelele, mõtlemisviis, igasugune loomine, hermeneutika, dilthey, tõlgenduse alguses, uuskriitikute arvates, angažeerimise oht, kogu kultuur, romantiline poeet, luuletaja maailm, teksti mõistmisel, meeleline, uuskriitikute õpetus, mitteloominguline, 1910, reaalne maailm, tõnjanov, evolutsioon kirjanduses, strukturalism, ajupoolkerade ülesanded, igas kommunikatsiooniaktis, müüdi struktuur, nautilus, allveelaev nautilusel, igas kultuuris, traditsiooniline tekst, enesehool, mõistel, sotsionarratoloogid, metsakuninga, viljakusjumala surmaga, müüdi abil, ema arhetüüp, uroporos, uroporose intsestisoov, formalistlik, muinasjutus, muinasjutt, lessingi järgi, film, paradigmaatilised suhted, süžee, guillory kaanon, praegune situatsioon, kultuurilised mehhanismid, igasugune tõlkimine, proovilepanek, vähemalt osaliselt, teatri aluseks, teatri vastuvõtt, teatriteadus, a alates, nt publiku, publiku, samastumis, mimesis, platoni dialoogides, mimeetiline kõne, kirjandusmimesis, gebauer, aristotelese määratluses, tehnika areng, tehnilis, natura, physis, suunatud tehnilis, kunstidele, näitekirjandusele, monodraama, analepsis, dramatiseering, dramaturgiline tekst, kollaažid, loobutakse ruumilis, võõritav näitlemisstiil, brecht, teatri puhul, teised teoreetikud, tapmine, tragöödia temaatikast, travestia, keeleks, koomiline, kultuuriruumiga, sõnakoomika, satiir, draama, tragikomöödias, grotesk, referentsiaalne, renessanssteatris, tegelasele, faatiline, kõne draamas, kõnelus, monolooge, personifikatsioon, karakter, tragöödias, hamlet, ophelia, postmodernses ühiskonnas, muutunud personifikatsiooni, võõrkommen, aktant, binaarsed opositsioonid, tšehhovi näidendites, vastuvõtjal, action, vaatus, teatris 2, lavastuse puhul, proloog, iseseisvad stseenid, hamletis, üleliigne, kulminatsiooni määramine, episood, eessõnad, remargid, ajalis, lavastus, lugemisel ajalis, lavastamine

Sisukord

  • Kas teie olete globaliseerumise poolt või vastu?

Kommentaarid (11)


antonm: hea materjal, kuid välja printida ei saa. Paistab et on kaitstud ja soovib parooli kui tahan wordi konvertida.
18:05 09-05-2012

Katy246: Ülipõhjalik. Läbitöötamine võtab küll aega aga kasu on ikka ka.
12:50 18-01-2011

gaywhale: 2013. seisuga erineb uutest loengumaterjalidest, kuid abiks ikka.
19:36 15-01-2014


Sarnased materjalid

34
docx
23
doc
17
doc
9
doc
28
docx
42
docx
20
rtf
20
rtf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto