Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria kirjandus ja ühiskond - 7 õppematerjali

Kirjandus >> Kirjandus ja ühiskond
thumbnail
1
doc

Presidendi kõne analüüs

Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritaks...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Ekspressionism.

Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg ­ 14. august 1956 Ida- Be...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Iga valik sulgeb mõne ukse

Iga valik sulgeb mõne ukse. Me elame sellises maailmas, kus iga päev on vaja valida ja teha otsuseid. Sest igast otsusest või valikust sõltub mida võib edasi juhtuda. Miks me üldse valime mida meile teha või kellega suhelda ja nii edasi. Aga selle pärast, et me tahame elada ilma problemideta, aga valik mis oli tehtud meiega ,,lihtsalt, et oleks" võib tuua oma järgi väga tõsised tagajärjed. Maailmas on palju juhtumeid, millal vale valikku tõttu keegi suri või kedagit võeti vanglasse. On väge tähtis teha õiget valikud. Aga kust saada teada, et ma teen just õiget valikut? Kus on olemas need kriteeriumid? Igal inimesel on olemas oma arvamus kuidas peab välja nägema õige valik. Ja kui sa hakkad kuulama teisi inimesi, siis mitte midagi kasulikku see sulle ei too, sest sull peab olema oma pea. Kirteeriumid, et eraldada õiget valikud valest inimesele õpetatakse lastepõlvest. Ainult paljudel juhtumitel on väga raske le...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

VÄÄRTUSED - mõiste, tsitaadid

VÄÄRTUSED ­ mõiste, tsitaadid Väärtusteks nimetatakse printsiipe või standardeid, mida inimesed individuaalselt või kollektiivselt kasutavad, otsustamaks olulise üle elus (McEwan, 2001). Väärtused eksisteerivad sotsiaalsete sidemete ja suhtluse kaudu ning võivad seetõttu eri kultuurides varieeruda (Fisher & Lovell, 2003). Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik (Aimre, 2005).

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium?

Kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Gümnaasiumiharidus on tänapäeval hästi hinnatud. Paljud noored tahavad saada kõrgharidust ja selleks tuleb kõik 12 klassi ära käia. Aga kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Mina arvan, et Paldiskis peaks gümnaasium alles jääma. Mul on paralleeli tuua kool, kuhu ka mina 10.klassis olin läinud aga see osutus väga raskeks. Tallinnasse sõit võtab palju aega ja on väga väsitav. Paldiskis on ka sõbralikud õpetajad, kellega on kõik harjunud ja nad enam- vähem teavad, mida oma õpilastelt oodata. Paldiski kool pakub erakordset võimalust parandada perioodide hindeid otseses mõttes ükskõik millal, mujal ei ole seda. Kooli positiivseks pooleks pean ka seda, et puudumistesse suhtutakse leebemalt kui mujal koolides, aga see ongi hea kuna gümnaasium on vabatahtlik, peaasi, et hinded oleksid korras. Gümnaasium on vabatahtlik ja enamik neist, kes sinna lähevad, seda ka lõpetavad ja ...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Prosper Merimee "Carmen"

,,Carmen" Prosper Merimee Küsimused: 1. Millele vihjab teose moto? Sappi täis on iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6. Mida tähendab väljend ,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." ? 7. Miks tapab don Jose Carmeni? Vastused: 1. Minu arvates vihjab teose moto sellele, et naised on kasulikud vaid voodis ja muul ajal toovad nad ainult pahandust. Mehed armuvad ja ei käitu enam mõistlikult ning see vihjab sellele, et nad(naised) on kasulikud voodis või siis, kui neid lihtsalt enam pole. 2. Don Jose oli pärit rikkast ja uhkest suguvõsast. Ta käis ka...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
136 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuhu kaob koolirõõm?

Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö ­ 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub ...

Kirjandus → Kirjandus ja ühiskond
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun