see läbi. ,,Oidipus avastab, et tema ise on see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku". 5) Keskaegne kirjandus, selle periodiseering ja zanrid Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõik kirjatööd, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest ca 500 kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul). Sellesse kuuluvad niihästi vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni
saatuse eest põgeneda, ei lähe tal see läbi. ,,Oidipus avastab, et tema ise on see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku". 6. Keskaegne kirjandus, selle periodiseering ja zanrid. Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõik kirjatööd, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest ca 500 kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul). Sellesse kuuluvad niihästi vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni
inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja kujutamisviis realistlikus kirjanduses. Realism ja romantism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastuline loometüüp. Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, et tuua välja selle pahed ning proovida seeläbi inimeste elu paremaks muuta. Peamised zanrid on romaan, novell, jutustus, aga ka luule ja draama. Inimesi käsitletakse lihtsate
kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Näiteks Longose (2.-3. saj) romaan "Daphnis ja Chloe". Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne
kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Näiteks Longose (2.-3. saj) romaan "Daphnis ja Chloe". Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne
82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel. Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes"
AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul. Saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete mitmekesisus. Keskajakirjandus 9 13 saj Kangelaseepos lühem jutt või laul, milles 1.,,Rolandi laul"
vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. Impressionism- 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi. Nt, Tammsaare Intervjuu- usutlus Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Iroonia- Terav pilge Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend, milles on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus.
Kõik kommentaarid