Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms
ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]
Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid
2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT
*tabada hetke, mil need muljed muutuvad meeleoludeks ja tundmuseks - vahetute muljete tundlik ja varjundirikas kujutamine - detailne kujutusviis - Eesti kirjandusse tuli Noor-Eesti vahendusel - Tuglase novellides ja romaanis „Felix Ormusson“ - Ridala luules - Tammsaare üliõpilasnovellided ja jutustuses „Varjundid“ Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) Elust - Haridus: *Kuressaare gümnaasium (huvi keelte ja kirjanduse vastu) *1905-1909 Helsingi ülikoolis (soome keel ja kirjandus, folkrolistika ja Põhjamaade ajalugu) - Töötas emakeeleõpetajana; 1923 kuni surmani Helsinigi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor - Rühmituses Noor-Eesti Ridala looming - omapärane looduslüürik - impressionistlik luule - Noor-Eesti esimeses albumis 1905 ilmus klassikaks saanud „Talvine õhtu“ – loodusluuletus, mis on: *lakooniline, ilmekas
“ àLeili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: „Kus mu jalgratas on?“ àToomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: „ Minge kiiresti koju!“ àIsa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. KIRJANDUS TEADUSKIRJANDUS ILUKIRJANDUS PUBLITSISTIKA Kajastab püsivaid fakte Annab edasi autori muljeid Ehk ajakirjandus ,hetkel Teadus artikkel,uurimus ja tõlgendusi maailmast,aitab olulised faktid elu paremini mõista on Arvamusartikkel(arvamus), kujundlik ja kunstiline Uudis(fakt),reportaaž,intervjuu
teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang Kirjandusvoolud ROMANTISM tundeid ja ideaale rõhutav REALISM kirjandus- ja kunstivool, mis kunsti- ja kirjandusvool; kujunes Lääne- tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal. Euroopas valdavaks 18. saj lõpus ja 19 saj REALISMILE ISELOOMULIKUD esimesel kolmandikul. Eestisse jõudis 19 JOONED: saj keskel. · taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist ROMANTISMILE ISELOOMULIKUD · elu käsitletakse tasakaalukalt JOONED: · inimesse ja ühiskonda suhtutakse kui
lugeja? Kommunikmatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid on autor, tekst ja lugeja. Kirjanduslikus kommunikatsioonis sünnib teos: autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani. Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Lüürika on sõnakunsti üks põhiliike eepika ja drammatika kõrval. Lüürika liigid e vormid on luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab
Kõik kommentaarid