Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma ülesandeks seadma kirjanduskaanonite loomise Annus. Nn traditsioonilise lähenemise kriitika: keelekeskne, baltisaksa kirjanduse väljajätt, ärakasutamine. Baltisaksa kirjandus just kui kaoks niipea, kui tekib eestikeelne kirjandus. Mis on kaanon? · Eeskiri, reeglid, norm. · Religioonis: pühaks tunnistatud teoste kogum. · Muusikas: laul, milles kõik hääled laulavad üksteise järel sama viisi. Tiit Hennoste: · Teadlike valikute tulemus. · Kaanon ei ole objektiivne lähub ideoloogiast. · Kaanonit püütakse säilitada. · Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega.
Kooli lugemisvara pinnal kerkis eriti tungivalt esile kirjaviisi lähendamise vajadus rahva kõnekeelele, mistõttu Forseliuse aabitsad ja Riia kirjastuse lugemisvara saavad koolides nõutavamaks kui Stahli-keelsed trükised. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 5 4. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule (R. Brockmann, G. Salemann jt). 17. sajandil tekib vaimuliku kirjanduse kõrvale eestikeelne ilmalik kirjandus, selle harrastajad ja kujunajad. Ülikool, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, trükikojad nene juures soodustasid kõrgelt haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas
eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve. Natuke üldiselt Rootsi aja kohta: Eesti põlisrahva elu kulges XVII saj Rootsi sõjalise võimu tõusu ja seda toetava protestantismi huvisuundades. Toimus talupoegade lõplik pärisorjastamine protestantismi õigustusel. Protestantliku hariduse levitamise eesmärgil ja usalduslike ametnike saamiseks rajati gümnaasiume Tartus ja Tallinnas.
Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4
Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Mis on nn valgustuskirjandus? Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne
märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon. Kui jutlus kõlab kirikus, on selle ümber näha ka kiriku ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest,
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu-
Teostes vägivald naiste vastu. Sofi Oksaneni „Puhastus“. Tegevus toimub aastatel 1936-1992 Eestis, Venemaal, Berliinis, Lätis. Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia) ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusajaloo võib tinglikuklt jagada 4 ajajärguks: 1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest
Kõik kommentaarid