Kirjandite analüüs (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kirjandite analüüs
Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid , mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks.
Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-07-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raido123 Õppematerjali autor

kirjandite analüüs

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

nt selgroo omamine ning kõigi järglaste imetamine. Terminitevaheliste suhete määratlemine sõltub määratleja teadmistest ja oskustest. Termineid ja mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus, vastasel juhul on need võrreldamatud. Seegi võib sõltuda määratleja teadmistest, nt ,,siga" ja ,,kägu" esindasid tavakeeles naljatamisi öelduna võrreldamatuid asju, kuigi nad on lähemal vaatlusel täiesti võrreldavad. Termini analüüs mahu alusel Selle järgi, kas terminit saab rakendada ainult ühele objektile või on see rakenduv mitmele objektile, jaotatakse terminid üld- ja üksikterminiteks. Juhul kui termin rakendub küll igale objektile eraldi, ent neid objekte võib olla mitu, siis öeldakse, et termin on jaotuvalt (distributively) rakenduv mitmele objektile. Siin peab rõhutama, et neid objekte VÕIB olla mitu, ent neid võib olla ka ainult üks. D3.6

Matemaatika ja loogika