Kirjandi teemad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Piibli - mõisted

Piibel · Maailma loomine Alguses oli kaos ja pimedus. Siis lõi Jumal taeva ja maa ning valguse. Ka vee ja tooduse. Seda kõike suutis ta 3 päevaga. Neljandal ja viiendal päeval lõi ta ka loomad. Kuuendal päeval tegi ta inimese oma näo järgi. Esimesteks inimesteks olid Aadam ja Eeva, kes elasid Eeden aias. · Aadam ja Eeva Aadam ja Eeva olid esimesed inimesed. Jumal pani nad elama Eedeni aeda, kus nad olid õnnelikud, kuid nende õnn ei jäänud kestma. Eedeni aias kasvas üks puu, mis oli ainus, mille vilju Aadam ja Eeva süüa ei tohtinud, sest seda puud pidas Jumal enda omaks. Aga ühel päeval kui Eeva oli aias üksi kõneles temaga madu, kelle oli rääkima pannud ingel, kes tahtis, et inimesed kuulaksid tma sõna. Madu käskis Eeval süüa selle puu vilju, mis pidid olema keelatud. Aadam ja Eeva kuulasidki madu ning nad aeti selle pärast Eedeni aiast minema. · Kain ja Aabel Kain

Kunstiajalugu

3

doc

Mõisteid Piiblist, mis on kasutuses metafooridena, nende seletused

Piibli mõisted Piibel- koosneb vanast (heebrea keelne) ja uuest testamendist, mis teevad kokku 66 raamatut. Vana testament on maailma loomisest ja Iisraeli rahvast, uus aga Jeesuse eluloost. Maailma loomise lugu- Kogu universum oli algselt pimedus ja kaos. Alguses lõi Jumal taeva ja maa, Jumala vaim hõljus vete kohal. 1 päev Jumal ütles: saagu valgus, ja valgus sai, ta lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. 2 päev Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid. 3 päev Jumal kogus veed kokku, et kuiva pinda näha oleks. Ta nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Maast ta laskis ta kasvada seemneid kandvaid taimi. 4 päev Jumal jagas valguse kaheks: suurema päeva valitsema ja väiksema ööd. 5 päev Jumal pani vee kihama elusatest olenditest ja maa peale lõi linnud. 6 päev Jumal lõi metsloomad kariloomad ja roomajad ja siis lõi ta enda näo järgi ka mehe ja

Kunstiajalugu

12

docx

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS.........................................

Akadeemilise kirjutamise alused

4

doc

Kristlik kultuur.

4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi l�

Vana-rooma kirjandus

11

doc

MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE „UURIMUS INIMESEST“ PÕHJAL

MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006  Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL ­ INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 

Eetika

16

doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Olulisemaks uurimisvõt

Sotsioloogia

2

doc

Helkur

Tere. Kavatsen kõneleda jalakäijate ohutusest liikluses ning eelkõige helkuri kandmisest. Meie kõigi kohus on seista iseenda ja oma laste ohutuse eest. Nõudes poest helkurit, hakkavad ka kaupmehed maaletootjatelt helkurit nõudma ning kaob nõiaring, et ühed ei tea ja teised ei saa või ei oska. Helkur ei ole ju midagi rasket ega väga silmatorkavat, et seda häbi oleks kanda. Kuid pimedas on see kindlasti silmatorkav ja võib päästa mitmeid elusid. Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Või on väärtused vabadus, õppimine, lõputud võimalused... Perekond, raha ja materiaalsed väärtused,või just emotsionaalsed väärtused- hoo

Väitlus

8

docx

Sotsioloogia vaheeksam

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal,

Sotsioloogia

Kommentaarid (1)