Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand teemal - minu kool (1)

1 HALB
Punktid
Kirjand teemal - minu kool #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heleriiii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama

Ühiskond
thumbnail
76
pdf

Nimetu

Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib. (hkhk.edu.ee 19.02.2017) Tähtis on see, et inimene ei jääks oma murega üksi ning ei tekiks soovi lahendada kõiki probleeme ise. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist, see tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Ülemõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui sisendada endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba keeruline teisiti mõelda. Seepärast ei tohiks mõelda näiteks negatiivsetest hinnetest, vaid selle asemel võiks mõelda teistele järelejõudmisest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul.

Psühholoogia
thumbnail
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat ().

Ajalugu
thumbnail
25
doc

Nimetu

SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib ­ esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi ­ nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3

Kategoriseerimata
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7

Psühholoogia
thumbnail
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

rohkem tuleks tähelepanu pöörata mitmesugustele koolikiusamise vähendamise meetmetele ja nende tulemuslikkusele. Koolikiusamist ärahoidvat tööd koolis sageli ei tehta, põhjuseks on enamasti õpetajate puudulikud oskused ja vähene valmisolek märgata kiusamist ning sellega tegeleda. Tihti on puudulik ka tugipersonali abi. Just seepärast lõi Haridus- ja Teadusministeerium 2009. aastal koolikiusamise probleemidega tegelemiseks programmi ,,Turvaline kool 2009­2011". Seal käsitleti kooliturvalisust järgmistes valdkondades: tuleohutus, tervisekaitse, kiusamine, meediakasutus, liikluskasvatus ja koolikohustuse täitmine. Koolivägivalla juhtumitest politseile teatamine on viimastel aastatel sagenenud, kuid ikkagi on see üle Eesti ebaühtlane ja politseile teatatakse vaid üksikutest juhtumitest. Samas puuduvad kindlad kriteeriumid selle kohta, millistel juhtudel peaks kool politsei kaasama ja millal see pole vajalik

Sotsiaalpedagoogika
thumbnail
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas




Kommentaarid (1)

vinnipunn profiilipilt
20:59 22-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun