valeinfot...või vähemalt serveeritakse uudiseid ette sedasi, et igal inimesel hakkab enda fantaasia tööle ja teeb omasi järeldusi. Alatasa on näiteks Delfis mingid uudised, kus on võimalik inimestel ka kommenteerida mingi isiku lugu ning paljud on valinud selle tee, kus halvustatakse ja solvatakse, teadmata kogu tõde. Arvan, et sellised inimesed võiksid peeglisse vaadata ja mõelda, mida nad ise tunneksid, kui nende kohta halbu sõnu öeldakse. Arvan, et tänapäeval on inimeste suurimaks hirmuks nende tulevik ja, kui meedias ilmub mingi positiivne uudis, siis pigem otsitakse uudises negatiivsust ja ei keskenduta positiivsusele. Arvan, et meediat on ühiskonnas vaja. Mina ei kujutaks ette elu ilma meediata, kuna tänu sellele olen kursis maailmas toimuvaga. Erinevaid lugusid lugedes analüüsin teksti ja ei mõtle, kas uudis on vale või mitte, vaid usaldan enda vaistu ja arvamust. Sotsiaalvõrgud on tänapäeval inimeste elus väga olulisel kohal
elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab.
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati võ
et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored mehed, pole saanud võimalust muule elule, neil pole olnud võimalust luua perekond, käia tööl, saada lapsi, nende kogemused piirduvad surma ja tapmisega. Samuti esinevad raamatus detailsed kirjeldused inimeste
Ta on väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta on kõige parem. OSVALD: (paus) Hakkame otsast peale. Püüa aru saada mis toimub. LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma ei saa lihtsalt aru. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need kaks jalanõud siin on sulle tuttavad? Saad aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6 7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime
aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle et... tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need Ma tean, mis õues toimub, aga mul on kaks jalanõud siin on sulle tuttavad? Saad põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle selleni. tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad mind. aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda?
Üks päev sa igatsed mind naq igatsesin mina sind. Üks päev sa vajad mind naq vajasin mina sind. Üks päev sa armastad mind , aga mina sind enam mitte · Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma pisaraid, kui seda vaja on.. · Kas ma olen kunagi väitnud , et ma olen täiuslik ? Ma arvan , et ei ja ma ei saa ka kunagi selleks , kuna täiuslikkust ei olegi siin maailmas
(Ütles talle, et ta oli väga tubli, ema, oligi kõik.) ALEKSANDER: Üldsegi mitte. Ussikestel ei ole mingit filosoofiat, nii palju kui teada on. 1 Ei halastust saa keegi sundida. Kui leebe vihm ta langeb alla taevast. Shakespeare "Veenetsia kaupmees", 4.vaatus, 1.sts. (tlk.) 5 VARVARA: Kuidas te neile midagi üldse õpetada saate, kui te nendega rääkida ei oska? ALEKSANDER: Täpselt. MISS C: I'm so sorry, what did your mother say? ALEKSANDRA: No lessons tomorrow, she said, holiday. MISS C: I think not, see me afterwards. ALEKSANDER: Nüüd aitab inglise keelest. Ega siis see, et naine oskab inglise keelt, ei ole ühe ratsaväeohvitseri
Kõik kommentaarid