Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand raamatu "Hamlet" põhjal (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oleks võinud arvata et lugu lõppeb peategelase surmaga?

Lõik failist

,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule?" Mõeldes kättemaksule, ,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule," ei pea alati end süüdi tundma, kuna mõnikord on see vajalik, et saada hingerahu. Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius . Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis tapmine või midagi muud. Ta kirjutas näidendi, mille põhimõte oli sama sisuga, kuidas tema isa suri. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti, et tema isa tappis ta lähisugulane. Siis tundis Hamlet rahulolu, saades kinnitust, et Claudius tappiski tema isa. Sama hästi tundis ka tema isa vaim, kes talle neid käske andis. Sellega aga polnud miski veel lõppenud. Ta sai ema käest teada, et Claudius on ema isa. Siis tundis Hamlet veelgi suuremat viha ja tõstis häält. Tema isa vaim õiendas, et ta pole ikka veel kuningat tapnud . Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, kuna tema ju vaimu ei näinud, hakkas ta oma elu pärast kartma ning karjus. Ma arvan, et tema kättemaksu taga ei ole ainult viha, vaid ka hirm. Enam ei tegutse mõistus, vaid süda ja eelkõige vaimu käsud. Tema ise saab haiget, tema lähedased saavad haiget ja mitte ainult füüsiliselt, eelkõige vaimselt. Näiteks tema armastatu Ophelia , kes läks hulluks pärast seda, kui Hamlet kogemata tema isa tappis. Mida võis tunda aga Hamlet ise? Ainult häbi ja süütunnet oma tegude pärast. Minu arvates polnud naise vennast üldse kena see, et ta läks selle peale raevu, kui Hamlet Ophelia matustel soovis end koos temaga matta. Ta oleks võinud end tema olukorda panna, mida Hamlet tunda võis. Asi läks aga hoopis duellini. Kui tavaliselt nägid reeglid ette, et mõlemad võistlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestuski tal Hamletit tabada. Kas pole mitte ebaõiglane? Siis kiljatas kuninganna, kui ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks, kui Hamlet peaks duelli käigus juua tahtma. Kuninganna suri. Selle peale torkas ka Hamlet Laertest ja nii nad surid kõik koos viha, süümepiinade, pettumuse ja ääretu kurbusega. Kes oleks võinud arvata, et lugu lõppeb peategelase surmaga? Kuid eks see ongi nii, et kui tahame kellelegi kätte maksta, mürgitame oma meeled ja hävitame selle kättemaksuihaga ka enda ja teeme haiget inimestele, kes ei ole selles asjas üldse süüdi. Mulle tundub, et asi oleks võinud palju paremini lõppeda, kui Hamlet poleks vaimu käsklusele allunud, et ilmtingimata Claudiust tappa. Võibolla olekski ta võinud kurbuses oma isa leinata ja kasvõi sõnadega ühtteist näkku öelda. Inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati valvel, nägema enda ümber toimuvat ja avama oma silmad õigel hetkel. Häbi ei peaks aga ilmtingimata tundma, kuna siiski iga inimene vastutab oma tegude eest, sest ühest küljest, kõik, mida teeme, juhtub täpselt nii, nagu me tahame. Vihast on võimalik üle saada lihtsalt kellegiga rääkides, oma sõbra, tuttavaga või vanematega. Kättemaksuvajadus tekib just siis, kui probleemi enda sees hoida. Tõsi, me vajame hingerahu, kuid selleks ei pea olema ilmtingimata mõrvamine olema. Aitavad ka sõnad, mis võivad veelgi rohkem haiget teha, kui tapmine. ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" Selline lause tekitab lausa külmavärinaid. Kas sellest ei oleks piisanud ? Kui rääkida enda kogemustest, siis praeguses olukorras pole need sõnad nii vana kirjanduslikud, küll aga valusalt näkku öeldes võib see haiget teha mitu aastat. Surnud olles aga ei tunne see inimene enam valu, nii vaimset ega füüsilist. Mis oleks siis parem, kas öelda valusalt näkku ja kõndida minema või tappa? Selles teoses poleks õige kedagi süüdistada. Kõik juhtus nii, nagu nad ise soovisid , olgu südames hingehaavad, viha või kättemaks. Teos oli minu jaoks siiski natuke raske, isegi, kui loen seda teist korda, leian ma, et minu arvates on selle teose nii üllas kummardamine pisut liiast.

Kirjand raamatu-Hamlet-põhjal #1 Kirjand raamatu-Hamlet-põhjal #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Nurmeots Õppematerjali autor
See on raamatu "Hamlet" kirjand. Sündmused ja minu mõttemaailm. Pealkiri on raamatust valitud tsitaat. Peamine teema on kättemaks hingerahu nimel, on see hea või halb? Seda saadki näha, kui läbi loed.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Hamlet

Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Hamlet

Hamlet William Shakespeare Lugesin läbi W. Shakespeare'i näidendi "Hamlet". Selle sündmustik toimub 17. sajandil ja see kestab umbes kuu aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid. Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile

Kirjandus
thumbnail
3
rtf

Hamleti sisukokkuvõte

1.1 Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded

Kirjandus
thumbnail
4
rtf

William Shakespeare "Hamlet"

(Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus: Kuninga ihukaitseväelased Marcellus, Bernando ja Francisco näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), selleks osutub praegune kuningas, Claudius palub pojal mõrvarile kätte maksta. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Teine vaatus: Kuningas palub Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel Rosencrantzil ja Guildensternil välja uurida, mis tema kasupoega vaevab

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Hamlet - kokkuvõte

Hamlet oli Taani prints. Tema isa, kuningas Hamlet, suri. Arvati, et loomulikku surma. Pärast kuninga surma võttis kuninganna Gertrud kohe uue mehe, endise kuninga venna, Claudiuse, kes asus kohe troonile. Hamletil tekkis kuri kahtlus, et kuninga surmas on kindlasti Claudiuse käsi mängus. Ta arvas et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusle kaotas Hamlet seega trooni. Ta oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli ka Hamleti parim sõber Horatio, et olid keskööl näinud surnud kuninga vaimu. Ta olevat olnud täiesti vait. Ja kui proovis midagi öelda, siis hommikune kukk kires ning vaim kadus. Peale seda kuuldust läks Hamlet järgmisel ööl koos valvuritega valvesse. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas kuidagi hirm ja samas ka põnevus

Kirjandus
thumbnail
8
doc

William Shakespeare " Hamlet "

HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees",

Kirjandus
thumbnail
5
docx

HAMLETI kokkuvõte, küsimuste, vastused

HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi.

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Hamleti õpimapp

· "Veneetsia kaupmees" · "Palju kära ei millestki" · "Nagu teile meeldib" · "Windsori lõbusad naised" · "Kaheteistkümnes öö" · "Talvemuinasjutt" · "Torm" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra" · "Timon Ateenast" · "Coriolanus" · "Mõõt mõõdu vastu" · "Cymbeline" Pildil: William Shakespeare "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga.

Kirjandus




Kommentaarid (2)

olesk96 profiilipilt
olesk96: raha raiskamine ..
18:59 05-12-2012
Gerdake94 profiilipilt
Gerda Nurmeots: Miks? :O
00:07 27-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun