Kirjand - mina ja puberteet (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Murdeiga 12-16 aastat

Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust. Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud) Murdeiga toob muutused Murdeiga ehk puberteet on periood, mis lahutab lapsepõlve täiskasvanueast. Just selles vanuses saab lapsest täiskasvanu. Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada. Murdeeas muutuvad nii keha, tunded kui ka suhted. Keha hakkab inimest vaikselt ette valmistama selleks, et temast saab tulevikus lapsevanem. Murdeeas on kombeks tunda muret oma välimuse ja

Perekonnaõpetus

5

doc

Erinev arengukiirus

Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstruatsiooni algust tavaliselt enam üle viie sentimeetri, ent samavanusel poisil on veel küllalt ruumi nii pikkuse kui ka kehamassi suurenemiseks. Täiskasvanud mehed on keskmiselt kaksteist sentimeetrit pikemad kui naised. Aga ka poisiti tekivad tol perioodil väga suured erinevused

Sotsiaaltöö

11

docx

Referaat teismelistest

jõhkruse, turtsakuse, ülbusega, negativismiga (eitab ja kritiseerib soovitusi), ulakustega (tähelepanu võitmine) või siis üksindusse tõmbumisega.24 Noorukiiga on seotud ka identiteedikriisiga. Laps hakkab huvi tundma iseenda elamuste vastu ning alguse saab ,,mina" otsimine. See on aeg, kus esitatakse endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elus saavutada, mida minult oodatakse? Avastatakse oma unikaalsus ning tekib soov millegi erakordsega silma paista. Puberteet, kiire füüsiline areng, lapsepõlvest väljumine ning väärtuste ebakindlus muudavad selle üleminekuaja raskeks ja keeruliseks. Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasus võivad tekitada sisemise segaduse ning võimetuse end ja oma rolli määratleda ning oma tulevikku kavandada. Ent just otsingute ning eneseavastamise 20 http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5002 21http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5

Ühiskond

10

docx

Teismelised ja suhted

perekonnas. Muututakse teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui enne murdeiga suhtlevad lapsed pigem samasooliste eakaaslastega, siis nüüd hakkavad nad rohkem suhtlema ka vastassugupoolega. Suhted muutuvad järjest tähtsamaks ­ neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina ­ tunnet. Enamiku noorte puhul on tõenäoline, et nende seksuaalse orientatsiooni kujunemine saab alguse juba enne murdeiga. Kuna murdeiga toob kaasa otsesema seksuaalse külgetõmbe ja seksuaalsed fantaasiad, hakkavad homo ­ ja biseksuaalsed noored tõenäoliselt paremini oma seksuaalset orientatsiooni mõistma. Teisisõnu hakkavad need noored esimest korda elus ennast teadlikult nägema homoseksuaali või biseksuaalina. Oma orientatsiooni mõistmine ja

Areng ja õppimine

12

doc

Noorukiiga

seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. 4  Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. 15-17 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks. Sel ajal hakkab lapsest saama täiskasvanu. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad olla väga suured ja ei suudeta nendega sammu pidada

Perekonnaõpetus

90

doc

Nimetu

Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga

Arengupsühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

mittenormatiivsed mõjutajad (Baltes, Reese & Lipsitt, 1980). Normatiivsed   ealised   mõjutused  on   bioloogilised   ja   keskkonnast tulenevad   mõjutused,   mis   on   suures   osas   sarnased   inimestele,   kes kuuluvad samadesse vanusegruppidesse, kusjuures pole oluline, kus ja   kuidas   nad   elavad.   Sellised   mõjutused   arengus   on   bioloogiliste märkidena   täheldatavad   nagu   puberteet   ja   menopaus   ja kultuurimärkidena nagu sisemine üldine haridus (mis algab enamikes ühiskondades 6­7 aastaselt) ja aktiivne sekkumine ühiskonnaellu (see tuleb sageli ette 15­ 17 aasta vahel). Normatiivne   ajaloolised   muutused  on   bioloogiline   ja   ümbruskonnast tulenevad   ühised   muutused,   mis   toimuvad   inimestes   generatsiooni (põlvkonna)siseselt   või  eraldi  (need   kerkivad   üles   teatud   ajaga   ja

Arengupsühholoogia

25

docx

Arengupsühholoogia

Mul on pruunid silmad ja juuksed. Mulle meeldib sporti teha. Minu perekonnas on seitse inimest. Mul on väga palju sõpru. Mul on väga lahe onu. Ma mängin korvpalli. Ma olen oma klassis peaaegu kõige targem. • 11aastane: Minu nimi on Anna. Ma olen tüdruk. Olen aus. Ma oskan väga hästi klaverit mängida. Oma vanuse kohta olen üsna pikk. Püüan olla abivalmis. Enamasti olen rahulik, kuid vahel lähen närvi. Ma ei pea ennast väga ilusaks. Arvan, et ma ei meeldi kõigile. • 16aastane: Mina olen Helen. Olen inimene, olen indiviid. Ma olen tujukas, ambitsioonikas, uudishimulik, otsustusvõimetu. Vahel tunnen end üksikuna. Olen demokraat. Olen liberaalne, aga samas ka konservatiivne. Ma ei ole klassifitseeritav. Teiste inimeste iseloomustamine • Eelkõige nähtavad tunnused • Lihtsamad omadussõnad • Hinnangud on ebastabiilsemad Näited: 2a: Minu issil on särk pruun. Issi ise on beež. Issi teeb arvutis tööd. Issile meeldib boršisuppi süüa

Alternatiivpedagoogika

Kommentaarid (0)