Raske aga erakordselt ilus keel.
Eesti keel on ilus keel. Seda ei ole öelnud mitte meie- eestlased,
vaid ka välismaalased, kes siin reisimas on käinud ning samuti ka
need, kellele lihtsalt meedib teisi maailmakeeli uurida. Selline
lause, nagu „ üle oja mäele, läbi oru jõele“, kas pole mitte
ilus lause? Selliste kaunite lausetega peaksime meie oma keelt
igapäevaselt rikastama ning väga hoidma, mitte tegema vastupidist.
Eelkõige koolilaste seas on levinud slängisõnad. Need on väga
suureks ohuks eesti keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis
pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi
tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna
sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste
"Jüri Muttika idiolekt saate "Ringvaade" näitel" on sotsiolingvistiline uurimistöö keelejuhi idiolektist. Selles uurimistöös on kirjeldatud keelejuhi tausta ja analüüsitavat videomaterjali ERR arhiivist. Teoreetiline taust pärineb Eesti autoritelt. Töös kirjeldatakse analüüsitavaid keelejooni ja esitletakse varasemaid uurimusi Muttika kõnest leitud keelejoonte kohta. Viimane peatükk on töö põhiosa ehk idiolekti analüüs tuginedes teooriale. Lisatud on ka litereering saatelõigust.
Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid.
Veidemanni loengu \"Eesti kultuuri alused ja tähendus\" iga-aastaste eksamiküsimuste vastused. Küsimuste struktuur võib olla muutnud, kuid sisuliselt on need samad, ma usun. Ise sain selle kursuse eest B, sest materjal ei tahtnud pähe jääda.P.S.TLÜ Kevad 2012 esimesel loengus Veidemann hoiatas, et eksamiküsimused on muutunud.Suure tõenäosusega temaatika jääb samaks ja kindlasti on antud materjalist abi! Lihtsalt annan teada, et keegi seda siin pähe ei õpiks :)
Populaarkultuuri teooriad (materjalid: I semester 2012)
KAILI OLGO uurimistöö 2009, lõplik
Kõik kommentaarid