Kirjand - Tänapäeva inimeste hirmud (1)

Sarnased õppematerjalid

43

doc

Foobiad uurimistöö

seda, mida kardetakse. (Bourne 2000: 69) Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu tuhat aastat tagasi piinasid inimesi needsamad hirmud, mis tänagi. (Waters 2004: 7) 4 1.2. Foobia tekkimise põhjused Peamiseks foobia tekkimise põhjuseks on mingis olukorras üleelatud sokk või hirm. Hiljem tekib hirm sarnaste olukordade kordumise ees. Hirmust hoidumiseks hakatakse sarnaseid olukordi vältima. Ja kui inimene ravi ei saa, siis võib vältimine edasi areneda foobiaks. (Callahan 2009: 144) Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinatsioonil

Psühholoogia

6

doc

Teismelisus referaat

TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaem

Perekonnaõpetus

24

doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd

Pedagoogika

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

geneetika. Antud uuringuga on üritatud leida vastust sellele küsimusele. Kui on võimalik saada vastust sellele kompleksele küsimusele, siis võibolla on võimalik ka leida lahendus ning teha korrektset ennetustööd, mis kannaks ka vilja. Antud töös keskseteks uurimisküsimusteks olid:  ümbritsev keskkond ja selle suhe kriminaalse käitumisega;  pärilikkus ja selle suhe kriminaalsekäitumisega;  inimeste arvamus kriminaalse käitumise põhjustajatest ning ennetustöö tegemise võimalustest. Töö eesmärgiks on: Uurida inimese kriminaalse käitumise vallandajaid. Uuringu valimisse kuulusid inimesed vanuses 15 kuni 50+ eluaastat 4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:  keskkonna rolli peetakse kriminaalse käitumise kujunemisel olulisemaks;

Käitumine ja etikett

11

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt

Probl pole ka see, et kuivõrd mõjutatavad on teadlased. Seega kteadlased ei ole sots probleemide käsitlemisel sugugi erapooletud. Kolmandaks nõudlejateks on massimeedia. Toimetajad, reporterid jne. valivad välja probleemid ja siis kes neid arutama hakkavad. Eestis nt Mida teie arvate. Puutepunkt, pealtnägija, ärapanija, avameelselt, võsapets. Seega sotsiaalsete liikumiste aktivistid, vedajad, ametühingu liidrid, teadlased ja massimeedia ­ kõige tavalisemad näited nõudlejate kohta. Inimeste kohta, kes püüavad avalikkust veenda, et mingeid tingimusi tuleks käsitleda sotsprobleemina ja nendele tingimustele peaks reageerima. Publik ­ kellele nõue on suunatud. Mingis mõttes vüib nõudlemist nimetada marketingi tegevuseks. Kui soovite nõuelda, peate mõtlema, kellele see on suunatud. Pealtnägija vaatajad ilmselt võsapetsi ei vaata. Nõudlemisturg on ­ kus sotsiaalprobleemide pakkumine ületab nõude. Nõudlejad võistlevad publiku pärast.

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

17

rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste. Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja assimileerime seda oma ellu - nii praktiliselt kui intellektuaalselt - läbi oma vajaduste ja soovide. Selline maailmavaade eraldab subjektid ja objektid, viib nad teineteisest võimalikult kaugele.

Tarbimissotsioloogia

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

Kommunikatsiooniauditi erinevad eesmärgid · Vaadelda, millisena näevad organisatsioonile oluliste sihtgruppide esindajad turgu, kus organisat- sioon tegutseb: mida arvatakse turu hetkeolukorrast, mida oodatakse selles valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kuidas kommenteeritakse konkurentsi, milliseid võimalikke arenguid ja muutusi soovitakse turul edaspidi näha. · Organisatsiooni kuvandi kaardistamine oluliste sihtrühmade seas: millised on esmased seosed, ootused, müüdid ja hirmud, mis seonduvad organisatsiooniga. · Vaadelda, kas ja mil määral on erinevusi organisatsiooni minapildis (millisena end nähakse, millisena tahetakse näha) ja võtmesihtgruppide ettekujutuses organisatsioonist, ja kus on lõhe kõige suurem. · Selgitada välja, kui hästi teatakse organisatsiooni tooteid või teenusteportfelli ja pakutavaid võimalusi, millisena tajutakse organisatsiooni müügi-, turundus- ning reklaamitegevust.

Suhtekorraldus

64

docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

rääkimisse.Leemet valis süüdistamise ja haleda naljaviskamise ja sellest süttiski lõpuks tuli millest mõlemad osapooled lahkusid vihaselt kiirel sammul oma suunda astudes. Terve päeva tampis Leemet ringi kohtamast mitte ühteki inimest ning öö veetis ta magades ussikoopas, sest oli liiga hilja, et minna tagasi oma hütti. Leemet tunneb end jätkuvalt tühjana ning kaotams on ta elu tahet, Pärtel on alustanud uut elu, ussisõnad ära unustanud, nime vahetanud ja nii see inimeste arv metsas ükshaaval väheneb. Sii jõuab kohale talv ja suureks sündmuseks mis ta meelt veidi tõstab on see, et ussikuningas on Leemetit ja ta pere kutsunud talveund magama koos nendega ning onu Vootele võttis aupaklikult kutse vastu ning kolitigi siis talvkes usside sügavasse koopasse. Salme oli ka enne koopase minekut depresioonis, sest kõik karud ning ka tema mõmmi olid ju kõik talveunes ning keegi ei käind teda võõrutamas

Kirjandus

Kommentaarid (1)