Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor
Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks välis- ning majanduspoliitika oleks kõigil ühine, ülejäänu aga iga regiooni eraasi (analoogia USA haldusega), loomulikult üldiselt järgides üheskoos seatud põhimõtteid (detsentraliseeritus), võib enesemääratluste rohkus vastupidi hoopis kaasa aidata süsteemi käivitamisele. Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur
.. * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) arvuti taga istumisest ja tegelema millegi muuga. * Rikkaks ei saa ju öö pealt, selleks on vaja haridust, mille saan ma koolis õppides käies, ning siin ehitan ma endale vundamendi alla. * Suurt tähtsust omistatakse ka kirjanikele ja ajaloolastele, kes on eesti kultuuri ja kirjakeele üldse paberile kirjutanud ning seda põhjalikumalt uurinud. * Hetkel pole pandeemia märgatavat kasvu oodata. * Joest ilma_jäämine andis viimase matsu. * Vahet pole, trahve jõuab ta maksta. * On inimesi, kes tahavad enne ära kindlustada materiaalse elu ja alles siis hakkavad nad perekonna loomise peale mõtlema. * Ma ei pea ennast üksikuna tundma, kuna mul on alati kuhugi kuhu minna.
1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................
eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole
Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Igal aastal hukkub meil suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese. (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) 10 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast.
Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14
..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3
Kõik kommentaarid