Kirjand ,,Kuidas liikluses ellu jääda?,, (2)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Kuidas liikluses ellu jääda - kirjand

Kuidas liikluses ellu jääda? Liikluses ellu jäämine sõltub eelkõige inimesest endast, aga kuna liikleja ei ole üksi, siis muidugi ka teistest, kes on su ümber. Sa ei saa kuidagi määrata, kellega liikluses kokku satud ja seega sõltub ellu jäämine ka päris palju õnnest. Seega peab elude säästmiseks pingutama ja reegleid järgima iga liikleja. Igaüks saab enda ja oma pere ohutuse suurendamiseks ise palju ära teha. Vanemad peaksid kindlasti olema oma lastele eeskujuks ja maast-madalast selgitama, kuidas liikluses õigesti käituda. Alustades kõige lihtsamatest tõdedest nagu õiges kohas tee ületamine ja helkuri kandmine pimedal ajal, tuleks samal ajal püüda last mõistma panna, et need ei ole lihtsalt

Kirjandus

17

doc

LIIKLUSALASTE HOIAKUTE SEOS LIIKLUSÕNNETUSTES VEOKITEGA JA NENDE PÕHJUSTE ANALÜÜS

,,pimedad nurgad." Pimedate nurkade puhul on eristatud kolm erinevat ala, kus need tekivad: Veoki külgedel, kaasreisija poolel manöövri või reavahetuse ajal. Veoki või haagise tagaosas, tagurdades väiksel kiirusel. Veoki esiosas liikuma hakkamisel või aeglaste pöörde manöövrite käigus. (Volvo trucks, 2013.) 1.1.1.1 Autojuht 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on inimfaktor. Inimfaktoriks on kas veokijuht või mõni muu isik, kes osaleb liikluses ning eksib liiklemise reeglites, mis põhjustab liiklusõnnetuse. Enamus liiklusõnnetusi juhtub ikkagi inimtegevuse tagajärjel. Meesautojuhtidega toimunud liiklusõnnetustes said mehed vähem viga kui naised. See ilmselt tuleneb füsioloogilistest ning psüholoogilistest iseärasustest. (Volvo trucks, 2013.) Põhjused, miks veokijuht on liiklusõnnetuste põhjustajaks: Tähelepanematus.

Liiklusohutus

1

odt

Tahan liigelda ohutult

ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus. Kui me tahame ohutumalt liigelda, tuleb alustada iseendast ja me kõik peaksime ennast muutma, et Eesti liiklus oleks kõigile turvaline. Mõned inimesed kipuvad arvama, et nemad võivad liigelda reeglitega vastuolus, sest nemad ei karda ennast vigastada. Näiteks ei kanna paljud jalakäijad ja jalgratturid helkurit, mis on just praegusel pimedal ajal väga oluline. Nad arvavad, et mis minuga ikka juhtuda saab, kui ma seda asjandust külge ei pane. Autodel on ju tuled, küll juht märkab, et ma pimedas olen. Kahjuks nad eksivad. Sõidukitel

Kirjandus

1

odt

Tahan liigelda ohutult

ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus. Kui me tahame ohutumalt liigelda, tuleb alustada iseendast ja me kõik peaksime ennast muutma, et Eesti liiklus oleks kõigile turvaline. Mõned inimesed kipuvad arvama, et nemad võivad liigelda reeglitega vastuolus, sest nemad ei karda ennast vigastada. Näiteks ei kanna paljud jalakäijad ja jalgratturid helkurit, mis on just praegusel pimedal ajal väga oluline. Nad arvavad, et mis minuga ikka juhtuda saab, kui ma seda asjandust külge ei pane. Autodel on ju tuled, küll juht märkab, et ma pimedas olen. Kahjuks nad eksivad. Sõidukitel

11.klass

2

rtf

Liiklus - analüüs

keskmiselt üle kaks autojuhti ning alles kolmas-neljas peatub. Paremad ei ole ka jalakäijad ­ liiklusseire ajal vaatluse all olnud fooriga ülekäike ületas üle poole jalakäijatest punase tulega. Kuigi turvavöö vajalikkus on inimestele järjest arusaadavam, näitasid selleaastase Emori uuringu tulemused, et nii autojuhtide kui ka ees- ja tagaistmel olevate kaasreisijate hulgas on selle kasutamine vähenenud. Nii koorub välja igivana tõde ­ liiklus on täpselt selline, milliseks selle kujundavad selles osalejad. Ning nemad näitavad järjest suuremat riskikäitumist. Sellel juhtkirjal on olemas statistiline sissejuhatus, mis toob arvulisi näiteid meie liikluses hukkunud inimeste kohta. Mis riigile on statistika, see kellelegi teisele tragöödia. Juhtkrijas esitatakse väide, et tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. See on ilmtingimata tõsi, kuid miks

Eesti keel

14

doc

Liiklusõnnetused Eestis.

näitab, et liiklusõnnetused vähenevad, autojuihd muutuvad aina tähelepanelikumaks ja viisakamaks. 5  1. LIIKLUSÕNNETUSTE STATISTIKA Jaanuari-veebruari toimunud liiklusõnnetuste arv on alates 2007. aastast vähenenud 51 protsenti, vigastatute arv 61 protsenti ja hukkunute arv koguni 67 protsenti. 2007. aastal , kui olukord liikluses oli kõige halvem, otsustas maanteeamet ühe meetmena paigaldada teedele kiiruskaamerad. Kiiruskaamerad ei ole tänase päeva seisuga veel tööle hakanud. Aga statistika näitab drastilist olukorra paranemist liiklusohutuses Maanteeamet toob 2009 aasta liiklusohutuse kokkuvõttes välja kolm tegurit, mis on aidanud olukorda liikluses parandada: 1

Eesti keel

1

wps

Mis valmistab mulle liikluses muret?

Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka lumi ja jää

Eesti keel

10

doc

Vigastuste ennetamine

Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003  Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tugeva seadusandluse ja selle elluviimise puudusi. Tervisepsühholooge huvitavad kõik need kolm valdkonda erinevates inimese arengustaadiumites.

Psüholoogia

Kommentaarid (2)