Kirjand 21. sajandi Euroopast noorte silmade läbi (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

Rahvusriigi võimalustest 21. saj.

Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses.

Eesti keel

6

rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras ­ vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle

Eesti keel

26

docx

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

Haaras uute olude petlik aineline pers- pektiiv. Salajaseks või ka varjamata deviisiks kujunes — saada. Saada võib aga ainult välist : raha-vara, elumõnusid, või siis — tsivilisatsiooni. Saamises ja jagamises liituti ja erineti, võideldi ja teritati mõistust; haridustki omandati, koolidesse rühiti, et saada kohta või haljale oksale kergema vaevaga. Tähelepanematult oli saanud tsivilisatsioon sihiks, ülimaks eluotstarbeks omaette. Selles mõistetigi — kultuuri, Euroopa kultuuri. Tõeliselt mõistame aga kultuuri mitte tsivilisatsiooni ebemeis ja esemeis, mida inimene võib raha eest hankida, saada, vaid mõistame selles inimese enda teritatud vaimu kehastust temas ja teda ümbritsevas, isiku- või rahvapärast elu- stiili, — kehastugu see elutegevuses, -mõttes või -kujundamises. Sellist tõelist kultuuri on meil tõesti veel vähe, ja see ongi puudus, mille kallal tasub juurelda, arvustada, aktsiooni alustada. Kas ei ole siis andestatav, kui me oma

Ajalugu

5

doc

Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas

loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu. Ehkki huvi tekkis suurema võimu omamise soovist ning majanduslikel eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema asuti ning hoolimata sallimatusest oma isandate vastu peavad eestlased end juba mitmendat sajandit kristlikuks rahvaks. Luterluse otsestest mõjudest räägivad selget keelt kasvõi meie rahva traditsioonid, tavad ja kombed. Rahvakalendri tähtpäevad

Üldine usundilugu

17

docx

Sotsioloogia alused

o Haridustase ­ millise hariduse on inimene omandanud? o Akadeemiline edukus ­ kui hästi inimene on õppinud koolis? Igapäevaseks näitajaks hinded. Hinded võivad koolides erineda. Seega on olulised standardiseeritud saavutustestid (USAs SAT, meil Riigieksamid). · Haridustase - Mõõtmiseks ISCE, mille järgi eristatakse nelja haridustaset (alus, põhi, kesk, kõrgtase) · Hariduslik ekspansioon ­ inimeste haridustase on viimase sajandi jooksul üle kogu maailma kasvanud. Trend on see, et hariduse tase muutub järjest kõrgemaks. On ka olemas ebavõrdsus. Erinevates klassides on haridustaseme klass erinev ­ kõrgemates klassides toimub hariduslik ekspansioon kiiremini. · Haridusotsused ­ Raymond Boudon-i järgi on haridusotsus see kas õppida edasi või mitte. Inimese haridustee sisaldab punkte kus tuleb teha haridusotsus. Otsuse langetab inimene ise või tema vanemad

Sotsioloogia

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1

Geograafia

27

doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

.......................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...............13

Euroopa liidu üldkursus

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

1.5 Kriminaalse käitumise üksikgeeni otsingutel .......................................................... 21 2.1.6 Big Five ja kriminaalne käitumine .......................................................................... 25 2.1.7 Pärilikud haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad...................................... 27 3. KRIMINAALNE KÄITUMINE KUI OMANDATU .......................................................... 28 3.1 Kriminaalse käitumise õppimise teooriad läbi keskkonna ............................................. 28 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna ....................................................................... 28 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna........................................................................ 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna ...........................

Käitumine ja etikett

Kommentaarid (3)