50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Blackgirl12
Õppematerjali autor
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
Inimesed kalduvad oma minaga seotud kategooriaid jaotama positiivseteks ja negatiivseteks. Kategoriseerimine (positiivseks ja negatiivseks) vs integratsioon (mõlemas kategoorias võib olla nii negatiivseid kui positiivseid jooni). Positiivsed säilivad. Negatiivsetel tagasilöökidel rakendame integratsiooni negatiivsed ja positiivsed karakteristikud. See aitab säilitada edaspidi kõrget enesehinnangut. Mitmetahuline mina kontseptsiooni dünaamika: Pos. kategoriseerimine integratrsioon ümber kategoriseerimine pos. meeleolu; enesehinnangu tõus neg. kategoriseerimine neg. meeleolu; eneseh. langus neg. meeleolu; enesehinnangu langus Mina- kontseptsiooni selgus: kui kategooriad on selged ja ajastabiilsed. Kui pole, on mina- kontseptsioon ebaselge. Need, kellel on ebaselge, nende mina koosneb konfliktsetest ja vastandlikest uskumustest enese kohta..
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
- viktimoloogiline profülaktika; - viktiimsuse ja viktimisatsiooni prognoosimine. Omakorda abistavate (sekundaarsete) kriminaalse viktimoloogia elementide hulka tuleb lugeda: - viktimisatsioon kui kuriteos kannatanute isikute hulga ja kvaliteedi statistiline iseloomustus; - kuriteoohvrile tekitatud kahju hüvitamise meetodid ja teed. Kriminaalse viktimoloogia iseseisvus ei ole põhjustatud ainult tema esemest, vaid ka spetsiifilistest funktsioonidest. Meie arvates on tema esmaseks ja peamiseks funktsiooniks ohvri isiksuse ja käitumise uurimine; viktiimsuse, viktimisatsiooni ja viktimogeensete faktorite uurimine, mis võimaldab uue vaatenurga alt vaadelda kuritegevust, selle põhjusi ja kuritegude profülaktikat. Tulemusena tekib võimalus kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt kuritegu avastada ja uurida, ja samuti teha kindlaks kuriteo täit pilti, objektiivselt hinnata kurjategija süüd, arvestades kuriteoohvri isiksuse ja käitumise rolli. 16
Siis tekib tunne ikka. 4.loeng KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID TÄHELEPANU TÕMBAV KÄITUMINE Kui halva käitumise eest saadakse kodus tähelepanu, püüavad nad ka mujal halva käitumisega tähelepanu. 9 Tähelepanu püüdmine. Märka mind! Hüüab jutu vahele . Kuidas seda tehakse?- Ma ei tea. Me oleme seda juba teinud. Mängib tola hääled jms. Laps arvab, et kuulab meie hulka, kui tähelepanu pöörab. Kui õpetaja pöörabki tähelepanu, hakkabki nii see olema. Mida teha? 1. Kustutamine ignoreeri! 2. Vaikimine tund katkestada sellise käitumise ilmnemisel. Vaikselt oodata. 3. Seada laps silmitsi käitumise loogiliste tagajärgedega ja anda talle valik - klass ei saa töötada, kui jutule vahele segad! Kas tahad jääda siia ja kaasa töötada või eelistad minna tunnirahu klassi, saada märkust päevikusse jne
teistsuguse alguse valitsemiskorrale, teistsuguse päritolu poliitilisele võimule, ning teistsuguse viisi selle kandjate kujutamiseks ja mõistmiseks, kui Sir Robert Filmer seda meile on õpetanud.3 1 S.o "Esimeses traktaadis valitsemisest". 1689. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud teos koosnes kahest traktaadist ja tervikväljaande pealkirjaks oli Kaks traktaati valitsemisest: Esimeses esitatakse ja lükatakse ümber Sir Robert Filmeri ja tema järgijate valed põhimõtted ning lähtealused. Teine on essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist (Two Treatises of Government: In the Former, The False Principles and Foundation of Sir Robert Filmer, And His Followers, are Detected and Overthrown. The Latter is an Essay Concerning The True Original, Extent, and End of Civil Government). Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Siin ja edaspidi järgitakse kaldkirja puhul autori kasutust, v
kunagi eksisteerinud ja tõenäoliselt ei saagi eksisteerima, aga millest meil ometi peab olema küllaldane ettekujutus, selleks et saaksime õigesti otsustada oma praeguse olukorra üle. See inimene, kes kavatseb täpselt kindlaks määrata ettevaatusabinõud, mida tuleb rakendada kõnealusel teemal usaldusväärsete vaatluste teostamisel, vajab ilmselt filosoofiat rohkem, kui arvata võiks. Minu meelest vääriks järgmine probleem tõepoolest meie sajandi Aristoteleste ja Pliniuste tähelepanu: Milliseid katseid oleks vaja teostada, et õppida tundma loomulikku inimest? Ja millised peaksid olema vahendid, mis lubaksid neid katseid ühiskonnas läbi viia? Ma ei püüa küll kaugeltki probleemi lõplikult lahendada, aga usun siiski, et olen selle teema üle piisavalt järele mõelnud, et juba praegu söandada väita: suurimad filosoofid ei ole parimad neid katseid juhtima, võimsaimad valitsejad ei ole sobivaimad neid läbi viima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid