50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Blackgirl12
Õppematerjali autor
Selleks, et saada tuleb anda Me elame maailmas, kus pahatihti on kõik väga enesekesksed . Meile on kõige tähtsam ,,mina ise" ,ülejäänud inimesed on vähem olulised. Kui me tahame midagi saada, peame selleks ise vaeva nägema ja ka teistele mõtlema. Mitte midagi ei juhtu niisama oodates. Ükski unistus ei täitu kui me ise vaeva ei näe. Tahan midagi saada, see tähendab, et pean selle ka välja teenima. Näite võib tuua tööl käimisest. Miks inimesed käivad tööl ? Loomulikult selleks, et saada palka ja enda ning oma perekonnaga toime tulla. Pole ju nii, et saan palka, kuid tööl ei käi. Et midagi saada, tuleb ka ise midagi teha mitte niisama istuda ja oodata, et raha taevast sülle sajab. Paljud minuvanused noored on hädas kooli ja hinnetega. Kodused ülesanded jäävad tegemata, vajalikud õpikud- vihikud koju, õpetaja kuri ja nõudlik nägu ei lase tunnile keskenduda või pinginaaber ajab juttu. Põhjuseid
Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1. Kuidas kirjeldab Camuse absurditunde avaldusi? Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Ja just selline nagu ta on- oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. Seega absurdsus on alati igal pool. Absurditundest on võimalik aimu saada, kui võrrelda tema avaldusi erinevates, küll aga sugulaslikes maailmades. Esialgu on absurdi atmosfäär. Lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda. Inimene peab pidevat võitlust ajaga. Kõige kurjem vaenlane inimesele on homne päev. Inimene küll tunneb, et oleks pidanud kõigele vastu hakkama
Tahaksin rutiinse elu asemel hoopis maailmas ringi rännata ja ennast avastada. Leida need aspektid, mida elus tõeliselt hindan. Leida õnn ja ehk ka armastus. Mida üldse väärtustan ning mis on minu jaoks oluline? Kindlasti tuleneb selline maailmaavastamise tung sellest, et olen veel noor ning ei tea ise ka täpselt, mida väärtustada ning millise eetikateooria järgi elada. Eetikateooriad jagunevad kolmeks: tagajärje-eetika, kohuse-eetika ja vooruseetika. Ühe jaoks on oluline teo tagajärg, teise jaoks teo väärtus ise ning kolmas hindab tegija iseloomu. Mõtlen tegutsedes tihti oma teo tagajärgedele. Seda mitte teha oleks minu arvates rumal. Käitudes vastavalt hetkeemotsioonile leian ennast tegemas rumalaid otsuseid ja vigu. Nagu ütleb üks aforism- "Don't make permanent decisions on temporary feelings" (st ära tee jäädavaid/püsivaid otsuseid hetkeemotsioonide aendil). Mõni kord kaalun isegi liiga kaua oma tegude tagajärgede plusse ja miinuseid
2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukodi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvariandid mul üldse on, siis kaalun, millised on iga võimaluse head ja vead ja siis teen valiku, mis on mulle endale kasulikum. Kui ma niimoodi arutlen, siis ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust, et valiku tegin mina. Samuti ei olnud see valik mingite
*kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile üldistatavad, universaliseeritav. Vastuväide 1: liiga formaalne. Vastuväide 2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Millised kohustused mul teiste suhtes on? Terrorist ei saa panna mulle kohustust kedagi tappa. Ei võta püssi kätte. 4. Ultilitarism/tagajärje eetika
Nt kurjategija teod oleksid siis paratamatud ja ette ära määratud, kuid mille eest siis kurjategijaid karsitada, kui ta ongi "programeeritud" kuritegusid tegema. Kindlasti sobiks ka siia nn Buridani eesli näide- jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast heinakuhjast süüa. Selline olukord oleks aga täiesti absurdne. Indetreminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega on meil siiski tahtevabadus olemas. Igal inimesel on olnud ometi selliseid olukordi, kus ta on tundnud tõelist valikuvabadust . Nt kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõige pealt ma mõlten millised valikuvõimalused mul üldse on, seejärel kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja halvad küljed. Ning valin lõpuks selle, mis paistab mulle kõige kasulikum
Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesi
on jumal, kes käsib? Kas mina olen Aabraham? Kas ma saan käsust õigesti aru? Sartre toob näite ühe hullumeelse nägemusest, et keegi räägib temaga telefoni teel. Arsti küsimusele, et kes räägib, vastas ta: ,,Ta ütleb, et on Jumal." Kuidas tõestada, et see tõesti oli Jumal? Kui mul tekib nägemus Jumalast või inglist, siis on ainult minu otsustada, kas see tõesti oli tõesti Jumal või ingel või oli see hoopis mingi luul. Keegi meist pole Aabraham, kuid sellele vaatamata peame igal sammul tegema valikuid ning need on ainult meie valikud. Eksistentsialism ei raiska jõudu tõestamisega, et Jumalat ei ole olemas. Pigem väidetakse, et kui isegi oleks, siis see ei muudaks midagi. Mitte keegi ei saa inimest päästa tema enda eest. 9 Viited ennetele Mõnikord püüavad inimesed oma valikuid kergendada mingite endeliste mängite põhjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid