Kirjand - "Eestimaa mured ja rõõmud" (0)

Sarnased õppematerjalid

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees...............................................................12 3.3. Küsitluse analüüs..............................................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3

Uurimistöö

56

docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Maailm on üks ja ainus terviklik koht (Roland Robertsoni sõnul a single place), keegi ei saa end isoleerida teistes maades toimuvast ning elada täiesti omaette. Kadumas on kohaliku ja globaalse eristumine, mis kunagi oli nii selge ja enesestmõistetav. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on sarnased probleemid ja mured. See väljendub kasvõi massikultuuris, mida levitatakse ja tarbitakse kõikjal maailmas. Hollywoodi filmidel ja Mehhiko seebiooperitel on oma vaatajaskond nii Euroopa kui Aasias, McDonald’s ja Michael Jackson on üleilmselt tuntud kuulsused. Suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Näiteks 2003 aastal Kagu-Aasias puhkenud SARS-i

Ühiskond

20

doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

27

doc

Klienditeenindus

sularahas, lähim pangaautomaat asub....". Kätteõpitud fraasid ei lahenda loomulikult kõiki teeninduses ettetulevaid probleeme, aga nad võivad aidata teenindajal leida keerulistes situatsioonides kiiresti õigeid sõnu, mida öelda ning ära hoida ebasoovitavaid konflikte. ALLIKAS: http://sekretar.ee/161639art/ Firmasisesed kliendisuhted ja firmasisene koostöö Autor: Aet Leppik, Mercuri International Eesti AS konsultant 07.08.2004 Kliendi rahulolus ja klientidega suhtlemises peegeldub firmasisene mikrokliima ja -sisene koostöö. Üks müügisekretär rääkis oma tööst: neil on väga hea firma, kuid tema töö on üpris keeruline. Pidevalt tuleb lahendada klientide probleeme ning kuulata nende muresid. Üks kurdab, et pole rahul, et kaup tuuakse kohale vaid 1 kord kuus ­ klient ei saa kaupa nii palju ladustada

Sotsiaaltöö

72

docx

Kasvatusteadused

J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“

Alusharidus

10

docx

Turundusplaan ettevõttele Estonian Air

1 Turundusplaan ettevõttele Estonian Air 1.1 Kokkuvõte Estonian Air on Eesti riigile ja SAS grupile kuuluv lennutranspordi teenuseid osutav firma, mis loodi 1. detsembril 1991. Lisaks reisijaveole rahvusvahelistel regulaarlendudel pakub Estonian Air kaubaveo teenust ning reisijavedu tellimuslendudel. Estonian Air, mille kodubaas on Tallinna lennujaamas, teostab lende 7 lennukiga ning on tööandjaks ligikaudu 200 inimesele. Estonian Airi liinivõrgustikku kuuluvad Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim.

Ettevõtlus

35

doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

26

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

seda rohkem tuleb inimesi sinu tooteid ostma. Tavaelus ma eriti enam majandusega kokku ei puutu ainult ainult kokku koolis kui on majanduse tund . Vähemalt mitte praegu, aga elu ette ei tea äkki loon veel kunagi suurena võimsa firma. Kui loon siis ma hakkan tootma kindlasti selliseid tooteid mis läheb ikka inimestele peale. Näiteks see, et toota selliseid mobiil telefone näiteks kui ma räägin mingisuguse hiinlasega siis tõlgib mobiil mulle automaatselt hiinlase teksti eesti keelseks. See oleks oleks väga tõhus toode minu arvates. Ettevõtlus on huvitav. Mina ettevõtjana Pole enam kaugel see aeg, mil tuleb mul sukelduda töömerre. Seal on valida, kas minna lainetega lihtsalt kaasa ­ see tähendab olla kellegi alluvuses tööl ­ või vapralt suurtele lainetele vastu ujuda ehk siis alustada ise ettevõtjana. Mulle meeldiks olla ettevõtja, sest sel puhul saaksin tegeleda just endale meelepäraste tegevustega

Turundus

Kommentaarid (0)