50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
103 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JohannaE
Õppematerjali autor
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib
I põhjus: alandamine Missugune käitumine soodustab eneseimetluse teket? Eneseimetlus on nagu kahe teraga mõõk, mida teritavad täiesti vastandlikud kasvatusviisid pidev isiksuse alandamine või siis liigne hellitamine. Eneseimetlus võib olla kantud protestist, kiivusest ja kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut. Tegelikkuses on vastastikune solvamine ja isikut puudutav kriitika üsna tavalised.( Pere ja Kodu 2009) Kuuleme sageli vanemaid tänaval oma võsukestele ütlemas: · Issand, kui loll sa oled! · Vaata, milline sa välja näed! · Tita! Või siis kuulen vanemate ahastusi: · Ega sinust vist inimeselooma saa! Või siis õpetajate põhjapanevaid klausleid: · Lootusetu! · Ebanormaalne!
Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu (Ilmoja 2002). Hooldust vajava isiku - vanemliku hoolduseta lapse, puudega inimese või vanuri hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Vastavat teenust osutavat peret nimetatakse hooldusperekonnaks. Perekonnas hooldamise eelduseks on isiku (või tema esindaja), hooldusperekonna ja valla- või linnavalitsuse vaheline kirjalik leping, kus on kirjas kõigi lepingupoolte õigused ja kohustused. Perekonnas hooldamise korraldamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse. Hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Perekonnas hooldamisele võtja sobivuse väljaselgitamise korra kehtestab sotsiaalminister (Kaplan 1999). 10 Tugipere
Seega võis siis rääkida mis tahes esemete või nähtuste karakterist ehk esemetele omastest tunnustest. Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad suhtumine maailma, teistesse inimestesse, töösse ja iseendasse. Tänapäeval kasutatakse terminit "iseloom" kitsamas (igapäevases elus räägime tugevast, nõrgast,
Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale
enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4
UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel
kommipaberit ning laps väidab, et need on eilsest jäänud. Sellise olukorra puhul ei tohi hakata arvama, et lapsel on probleeme aususega ning reageerida hukkamõistvalt. Pigem öelda lapsele, et me mõistame sind, sest need kommid on tõesti head, ning teha järeldus, et laps ei ole veel piisavalt vana oma kommisöömise reguleerimiseks. Saades vanemaks ning hakates aina paremini mõistma inimsuhteid ja nende väärtusi, võib laps avastada, et tema ei olegi vastassoost vanemale üksi kõige tähtsam, vaid ka samast soost vanem jagab temaga seda kohta. See võib tekitada väikest armukadedust ning konkurentsitunnet. Samast soost vanemal ei tohi kindlasti solvuda, vaid seda faasi mõista ning mõnikord samm tagasi astuda kui laps tahab vastassoost vanemaga kahekesi mängida. Samuti tuleb näiteks isal pojale rääkida, et ta ei ole pahane, et pojal emaga tore mängida on, ning on alati nõus nendega liituma kui poeg soovib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid