Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed.
jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks.
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja
Kuidas võita kurja? Praguses kiires maailmas ei mängi lood hea ja kurja igavesest võitlusest enam kuigi suurt rolli. Kadunud on auväärsed rüütlid ning tihti ka ennastsalgav ohvrimeelsus. Kuritegevus lokkab ning sellest vabanemist ei paista kusagilt. Mida tänapäeval kurjuse all mõistetakse ja kas sellest kunagi lahti saabki? Kas pole õelusel väike osa meis kõigis? Mõelgem vahelduseks vastupidi kuidas mõõta headust? Aegade algusest peetakse õilsaks inimest, kes omal viisil võitleb kurjuse vastu, olgu selleks kasvõi abikäe
Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel Inimene on justkui puittaim, kes areneb idust täiskasvanuni, kasvatades elu jooksul üha sügavamaid juuri enda vaimuellu. Inimolendi sisemaailm on sündides nagu puhas leht, mis ajapikku puutub kokku teda ümbritsevate persoonidega ja ühiskonnatingimustega. Sel täiustumisperioodil tekib inimeses siseheitlus hea ja kurja vahel, sest keskkonnas on palju kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest. Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest peredest ja isesuguste kommetega pärit jõnglastega. Sealt hakkab kujunema rüblikute iseloom. Seejuures aitavad kaasa kodunt saadud õpetused vanematelt, aga ka teiste laste käest
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada"
Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia Jumalast kaugemale. Sellisest arusaamast lähtudes võib tõdeda, et religiooni ja teaduse vahel laiub kuristik. Hulk erinevaid ajaloolisi, filosoofilisi ja teaduslikke argumente on toodud idee kasuks, et religioon ja teadus on omavahel konfliktis. Ajaloolisteks näideteks,kus religioossete inimeste või institutsioonide väited läksid vastuollu teadusliku üksmeelsusega, on näiteks kreatsionism, keskaegse Rooma Katoliku kiriku vastuseis heliotsentrismile, kaasaarvatud Galileo lugu. Paljud teadlased, nende hulgas Jerry Cone 1, on toonud argumendi selle kohta, et
Kõik kommentaarid