Kirjaklambritest vöö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kirjaklambritest vöö

"Oli raske mõista, mis põhjusel oli tüdruk seda teinud. Juhan otsis mälus sobrades vastust, kuid tulutult. Tema jaoks jäi Kati rõõmsameelseks lühikeseks plikaks, kes jooksis energiliselt ringi ja tegi rumalaid trikke. HIV ei olnud piisav põhjus enesetapuks, küll aga Katit ümbritsenud inimesed. ,,Kas me tegime midagi valesti?" oli küsimus nende kõigi huultel." Alles raamatu lõpus sain aru miks on selline pealkiri teosel. Kirjaklambritest kett tundub olevat tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda just nagu Katigi. Olen harjunud raamatutega mis lõppevad positiivselt, kuid selline pööre oli üllatav. Teos tekitas palju küsimusi, kindlasti peabki tekitama. Just sellepärast oleks seda raamatut vaja lugeda nii lastevanematel, õpetajatel kui ka noortel endil. See on lugu meie endi keskelt ja See ei ole lugu, millest eeskuju võtta. See on lugu, millest õppust võtta.

Kirjandus

1

rtf

Kirjaklambritest vöö

kirjaklambritest vöö. autor: mare sabolotny zanr: tänapäeva noorsooromaan. tegelased: katriina park/ catherine vanessa park, Kersti park, juhan, margit, heigo, marju merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga. ühel Jaanipäeval kohtas Kati üht poissi nimega Juhan ning armus temasse. Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata. Eesti keele õpetaja ja klassijuhataja Merilaas ei sallinud teda, kuna ta hilines koguaeg kooli. Nad karjusid k

Kirjandus

16

docx

Nimetu

Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[...] Ei tahtnud enam olla paks nohik ja terve klassi narrimisobjekt. Ükskõik, mida ma tegin, miski ei olnud hea. Üle viskas! Kuid kuna kool oli kõva, ei lubanud vanemad seda vahetada

Eesti kirjandus

20

docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J

Kirjandus

7

docx

Lastejutud

Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei

Kirjandus

13

doc

Intervjuud kuulsate naistega

Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy

Ajalugu

37

docx

ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE

Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par

Eesti keel

14

doc

Keskkooli lugemispäevik

"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Tro

Kirjandus

Kommentaarid (0)