50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiinast
Õppematerjali autor
kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega
Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis
Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks). Uks asus läänepoolses otsas ja idapoolses otsas võis asuda kiriku pikiteljega risti asetsev lööv (transept). Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum (apsiid). Nii
Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Erinevus rooma reljeefide ja kristlike reljeefide vahel: teemad, monumentaalsus pole oluline enam, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole).
Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks. Välisilme oli kirikul lihtne : torni ei olnud, mõnikord kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised
oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid