võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori poolt läbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs ning kokkuvõttes tuuakse välja tähtsamad tulemused arutelust. 4 1. VÕÕRKEELE ÕPE Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeled tekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista ja väärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad võimalusi teistega erinevates keeltes suhelda. Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust.
Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma elan koos oma perega, vanaemaga ja tädi perega ühes suures majas. Kokku on meie majas 11 inimest
Enesetutvustus Tere, ma olen... Valisin humanitaar suuna, sest mulle meeldivad sealsed ained rohkem. Eriti tunnen, et mul on keelte peale vaistu. Oskan kolme võõrkeelt : vene-, inglise- ja saksa keelt. Omast vabast tahtest olen õppinud ka veidi hispaania keelt. Kõige paremini neist muidugi inglise keelt, mida valdan üsna vabalt. Osata mitut võõrkeelt on väga tähtis, sest keeled annavad võimaluse suhelda teiste inimestega kogu maailmas. Koolis läheb mul igati hästi, õpin alati positiivsetele hinnetele. Olen osalenud eesti keele olümpiaadidel ja kirjandi võistlustel. Reaalained pole mul just eriti tugevad, kuid saan hakkama. Kui tekib mõni takistus õppimisel või kodustel töödel, küsin abi vanema venna käest.
Tartu Kutsehariduskeskus Turismikorraldus Annika Vesselov PRAKTIKAARUANNE Aruanne Juhendaja Reeli Engelbrecht Muhu 2009 SISUKORD Annika Vesselov...........................................................................................1 PRAKTIKAARUANNE................................................................ 1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................4 2. ETTEVÕTE......................................................................................................................5 2.1 Ettevõtte ajalugu.........................................................................................................5 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed...........................................................................5 2.3 Ettevõtte tegevusalad.............
MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest mulle meeldib teha üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak
Seega ei piisa sellest, et ühe korra on materjal pähe õpitud, aastaid hiljem ei ole sellest enam kasu. Õppimiseks on minu arvates väga tähtis teada teatud psühholoogia alustalasid. Tähtis on teada, et kui saame endale lapse, siis vajab ta meie hoolt, et õppida selgeks keelt, tal on vaja mänguasju, et õppida tundma kujundeid, hoolitsed ise tulevikus teiste eest, ning samuti saab laps läbi rühmamängudele selgeks teistega suhtlemise viisid. Psühholoogia üks uurimismeetodeid- mälu- on kõige tähtsam,et õppida, ning seepärast on vaja üsna põhjalikult teada, kuidas see toimib, et saavutaksime maksimaalseid tulemusi. Kuna õppimine kuulub täielikult igapäevaellu, siis võiksid paljud inimesed uurida psühholoogiat ja saada aru, kuidas nad peaksid õppima, et nende aeg lihtsalt raisku ei läheks. Kasutatud kirjandus: Rauk,M. (2006). Mälu. Toim. J. Allik, M.Rauk
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel. Nii mina kui ka mu vanemad pidasime elus hakkama saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma aga tundsin, et saksa keele �
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
Eesti keele säilitamine Viimastel aastatel on olnud eesti keel ja selle hetkeolukord ajakirjanduses väga tähtis teema, mille üle arutletakse ikka ja jälle, kuid kunagi ei osata võtta kindlat seisukohta. Mõnede inimeste jaoks on väga tähtis, et eesti keel säiliks sellisena nagu see oli kümneid tagasi ning nende jaoks on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus? Tänapäeva 10-20 aastaste käest ei saagi ju nõuda, et nad räägiksid samamoodi nagu nende vanemad või vanavanemad. Ajal kui nemad olid noored olid nende prioriteedid hoopis teised kui tänapäeva noortel. Neil ei olnud võimalust käia õhtuti, peale koolipäeva kinos ja kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja laensõnu, sest t
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keeleoskust. M
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal.
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja kool välisriigis .Kõrg
Keelteoskus on rikkus Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on raske otsustada, mis on inimese jaoks rikkus. Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks sellele, et neid on vaja
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
suhtlema. ---SLAID 8--- Tulemuste põhjal peavad õpilased enda võõrkeelte taset keskmiseks ning joonise põhjal võib järeldada, et noormehed hindavad enda võõrkeelte taset oluliselt paremaks kui neiud. ---SLAID 9--- Nii noormeeste kui ka neidude jaoks on võõrkeelte õppimine väga oluline, kuna see aitab tänapäeval hakkama saada. Õpilased peavad vajalikuks osata võõrkeeli, kuna ilma võõrkeeltete ei saa hakkama välismaal õppides, reisides ega teistega suheldes. Suurem hulk Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12.klassi õpilasi julgeb rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, põhjuseks on see, et klassikaaslased on lähedased Veel võime järeldada, et meie kooli 10.-12.klasside õpilaste võõrkeelte tase on hea ja kool näitab ennast sellega heast küljest. ---SLAID 10--- Tänusõnad: Juhendaja Mariann Aavale, kes aitas mul tööga hakkama saada, Õpetaja Helle Järvaltile, tänu kellele saadi uurimistöö algteadmised ja 10.-12
minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus. Ma mõtlesin, et mida siis septembri lõpus teen. Plaanisin küll Tartusse eesti keelt ja kirjandust õppima minna, kuid seal oli õppeplaan nii erinev, nii et otsustasin teise aasta veel bibliograafiat õppida. Peale seda astusin Lavakooli, kuid sinna ma ei saanud sisse (tagajärgi mõeldes isegi õnneks). Ei tahtnud
pisipoja Daniel , kes hakkab see sugis kooli minema. 10. Kristel Imeraj - USA. Millal lõpetasite 1996 Lustivere kooli? Kus täpsemalt Atlanta, Georgia, USA elate, asukoht? Kuidas tuli selline Peale keskkooli lõpetamist andsin paberid ainult Tartu Ulikooli mõte, et minna arstiteaduskonda sisse, kuid tugeva konkursi tõttu ei saanud sisse. välismaale? Läksin siis Rootsi 10.-ks kuuks ja otsustasin uuesti Tartu Ulikooli proovida. Sain norra keele eksamist rootsi keele põhjal läbi. Samal ajal, kui pidin otsuse tegema, tuli mulle kiri ühelt minu keskkooli klassikaaslaselt, et kas ma tahaksin tema perekonda minna lapsehoidjaks. Helistasin perele ja neile ma väga meeldisin ning nemad mulle ka. Hakkasingi siis pabereid ajama ja juba 15
Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan päevade peale ära, lisaks teen vahepeal pause nt. teen süüa või koristan. Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Tugevateks külgedeks pean kindlasti sisemist vajadust ja motivatsiooni ennast pidevalt arendada ja uute suundadega kurssi viimist. Oskan vaadata laiemalt, ning oluline on ka õpitust arusaamine. Nõrkadeks külgedeks võin välja tuua vähese püsivuse, sellega pean veel kõvasti vaeva nägema ja püüdma ennast sundima asju lõpuni tegema nii on lihtsamalt efektiivsem
Muutused minus septembrikuu jooksul Laura Jürisson, 10C 14.10.2013 Kui me saime sellise ülesande, et tuleb kirjutada, mis on meis muutunud, siis alguses ei tulnud mul ühtegi muutust kohe meelde, aga preagu, seda esseed kirjutades ja pikemalt sellele mõeldes, tuleb välja nii mõnigi muutus. Ma arvan, et kõige suurem muutus minus on see, et ma olen palju julgemaks ja avatumaks muutunud. Kuna siis, kui ma otsustasin edasi õppida Saaremaa Ühisgümnaasiumis, siis ma olin päris kindel, et ma ei saa selles koolis hakkama. Juba sellepärast, et ma ei ole vööras seltskonnas eriti julge ja mulle ei meeldi eriti oma asjadest teistele rääkida, aga see kõik läks hoopis teisiti. Terve minu klass ja üldse terve koolipere on mulle väga kalliks saanud ja ma olen ikka palju julgem, kui ma alguses ette kujutasin. Lisaks on minu klassis paar tüdrukut ja paar poissi, keda
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse välismaale ning ei
Tallinna Inglise Kolledž Tauri Pupart 8a klass Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda Uurimistöö Juhendajad: Kersti Jankovski Paavo Viilup 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Projekt progeTiiger 4 1.1. Code Acadamy 5 1.2. Eestikeelse programmeerimise e-õppekeskkonna kasutatavus 5 2. Mis on JavaScript? 5 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest 6 4.Minu teadmised enne õppima asumist 6 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas 7 5.1 Sissejuhatus JavaScripti 7 5.2 Funktsioonid 9 5.3 For-tsüklite kasuta
Keelteoskus on rikkus Maailmas on väga palju rahvuseid ja umbes 6000 erinevat keelt. Osad keeled on juba väga vanad ning neid enam ei kasutata ja varsti unustatakse need üldse ära. Paljud inimesed õpivad päevast päeva erinevaid keeli ja peavad keelte teadmist suureks rikkuseks. Aga kas siis keelteoskus on rikkus? Minu arvates on keelte oskus väga suur rikkus, sest kui keegi oskab hästi keeli, siis see annab talle niivõrd palju teadmisi juurde igas asjas. Keelte teadmine teeb inimesele maailmas suhtlemise väga kergeks ja lihtsaks. Nii on ka inimesel rohkem võimalusi valida töökohtade vahel, sest keelte teadmine soosib neid. Ja näiteks kui inimene läheb välismaale reisile, siis ta saab oma keelteoskust kasutada ja ei teki kommunikatsiooniprobleeme. Minu arvates peaks kõigil maailma noortel ja täiskasvanutel inglise keel selge olema, sest inglise keel on ülemaailmne rahvuskeel ning seda läheb igal inimesel kunagi
mida mängiti. Lavastuste kunstiline tase oli üldjuhul kõrge ja meelelahutusvormidest oli teater üks haaravamaid. Näiteks oli ülimenukas Estonias mängitav operett ,,Savoy ball". Lavastustesse põimiti peenelt ka propagandat, kuid kriitikameele olemasolu aitas sellest läbi näha. Kinos näidati põhiliselt filme laiast Nõukogude Liidust. Samuti näidati eesti, india ja Ida-Saksa filme. Nende kvaliteet ja kunstiline väärtus ei olnud sageli kiita, kuid vahepeal sattus sekka ka paremaid palasid. Minu ema teabevälja operatiivne kiht oli võrreldes teiste kihtidega suurim. Väärtused, teadmised ja käitumisnormid moodustavad minu ema operatiivses kihis ühesuurused osad. Joonis 2. Minu vanaema (sündinud 1938, teabeväli aastal 1958) 1958. aastal elas minu vanaema Aili-Tiia Tartus ning töötas naha- ja jalatsikombinaadis. Töö juures sai ta mitmeid praktilise suunitlusega väljaõppeid, näiteks esmaabikoolitusi. Samuti oli
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Ametnikud puutuv
Noored kasutavad omavahel suheldes väga palju lühendeid ja inglis keelseid sõnu, millest on raske aru saada inimestel, kes nendega kokku ei puutu või inglis keelt ei oska. Suuline suhtlus toimub kiiremini, kui kirjalik ja sellega seoses üritavad inimesed suhtlemist kiirendada sõnu lühendades. Oma mõtete lühemalt kirja panemist mõjutab ka SMSide saatmine, kus on sõnumi mahtuvus kuni 160 tähemärki. See on tänapäeval väga populaarne, sest nii saab inimene suhelda teistega igal pool, kus ta ka ei viibiks ilm,et see kõrval viibijat segaks. SMSi populaarsuse põhjus võib olla eelkõige võlusõna, mis tänapäeval käivitab tarbija refleksid- uudsus. Kuigi SMS on tehniliselt seotud telefoniga, on tal ühisjooni Hea Uue Võrgustuva Ilma teiste leiutiste- arvutipõhiste elektronposti, jututubade ja interneti -portaalidega. Sarnaselt viimastega on tegu kirjaliku suhtlusviisiga. Telefonisuhtlusele lähendab SMSi elutruudus
Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde. Talv möödus rahulikult ja ka kevad, kuid kui hakati uuesti koolidesse avaldusi vastu võtma, hakkas ka minu sisemine mina jälle mulle ütlema:"Kas sa oled tõesti nii kehv, et kuhugile sisse ei saa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
