............................................................. 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2
Enese tutvustus Tere, Lgp. YFU töötaja. Minu nimi on Kristiina Moosel. Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega.
Enesetutvustus Tere, ma olen... Valisin humanitaar suuna, sest mulle meeldivad sealsed ained rohkem. Eriti tunnen, et mul on keelte peale vaistu. Oskan kolme võõrkeelt : vene-, inglise- ja saksa keelt. Omast vabast tahtest olen õppinud ka veidi hispaania keelt. Kõige paremini neist muidugi inglise keelt, mida valdan üsna vabalt. Osata mitut võõrkeelt on väga tähtis, sest keeled annavad võimaluse suhelda teiste inimestega kogu maailmas. Koolis läheb mul igati hästi, õpin alati positiivsetele hinnetele. Olen osalenud eesti keele olümpiaadidel ja kirjandi võistlustel. Reaalained pole mul just eriti tugevad, kuid saan hakkama. Kui tekib mõni takistus õppimisel või kodustel töödel, küsin abi vanema venna käest. Mul on peres 2 vanemat venda ning ema ja isa. Me saame omavahel hästi läbi, kuna oleme kõik avatud inimesed. Üldiselt saangi inimestega hästi läbi, sest ma olen rõõmsameelne ja suhtlemishimuline. Tänu sellele on mul ka sõprusringkond suur, ning saa
00-ni. Kohale jõudes tuli selga panna vormiriietus ning end raadiosaatjaga varustada. Seejärel ponid suurelt karjamaalt aedikusse talutada, viia platsile korv jaanalinnu muna ning maisiga (muna oli turistidele näitamiseks ja mais jaanalindude toitmiseks), täita kätepesu vee kann. Hommikul ja päeval külastati farmi sagedamini, õhtupoole pisut harvem. Mõni päev oli rahulik, mõnel päeval käis busside kaupa rahvast. Inimesi ja olukordi oli igasuguseid, tuli rääkida inglise keeles, mõnikord ka vene keels proovida. Kui inglise või vene keelt ei mõistetud, siis tuli vahetevahel sõnu kasutamata asi selgeks teha. Vältimaks hilisemaid pretensioone, tuli enne platsile minekut külalised mõningate ohutusnõuetega kurssi viia. Pidi hoiatama inimesi janalindude uudishimu eest (tänu millele nad tihtipeale läikivad esemed ära võtavad jne). Ka ponide eest, kes võivad aeg- ajalt näksata, tuli ka külalisi eelnevalt hoiatada. Sama oluline oli ka lindude/loomade ohutus
Selles suhtes on mul hästi vedanud kuna nii minu ema kui ämm on hästi abivalmis inimesed ja kui mul on vaja tõesti vedi rohkem keskenduda pakuvad nad laste suhtes meelsasti oma abi. Kuid kõige selle juures püüan siiski toime tulla ja raskel hetkel esitan endale küsimuse, milleks ma seda kõike õpin. Kui sellele vastata oskan siis järelikult ei ole ma veel päris plindris ja suudan edasi minna. Pragusel kooliajal on mulle eriti raske õppeaine vene keel, sest seda ma kahjuks ei valda ning nõuab see minult tohutult suurt tähelepanu ja vahest isegi tõsist tuupimist. Ka nüüd enne kooli tulemist tegelesin ma vene keele tõlkimisega ja sõnade õppimisega ma tegin kõigepealt nii palju kui ma oskasin ,kui aga jõud enam üle ei käinud võtsin appi sõnaraamatu ja hiljem lasin mehel üle kontrollida. Selgus tegelikult, et ma väga mööda ei pannudki. Ma pole tegelikult kunagi loobuja tüüpi inimene olnud. Ma ei
tundides, et saavutada hea õppimistulemus. Kui materjali on palju ja kõik on väga segane, siis aitab meid samuti psühholoogia. Nimelt tuleks materjali kokku pakkida suuremateks ühikuteks ehk känkida ning samuti materjali kuidagi organiseerida (Allik jt, 2006). Seepärast on minu üheks õppimismeetodiks kujunenud tänu psühholoogiale informatsiooni sidumine mingisuguse teise informatsiooniga. Näiteks vene keele sõnade meeldejätmisel, mis ilma järgneva meetodita oleks olnud minu jaoks peaaegu võimatu, kasutasin ma eesti keeles olevaid sõnu,mis riimusid vene keele sõnadega. Nii võisin ma ühendada omavahel kaks eesti sõna, mis jäävad hästi meelde, ning siis teisest eesti keele sõnast tuletada selle vene keelse sõna, mis enne kuidagi meelde ei jäänud. Samuti on võimalik infot siduda sündmustega, mis on minu elus juhtunud ja seeläbi
kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel. Nii mina kui ka mu vanemad pidasime elus hakkama saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma aga tundsin, et saksa keele õppimine oleks minu jaoks tunduvalt huvitavam ning kergem. Nii ma siis alustasingi kuuendas klassis saksa keele õppimist. Algselt arvasin, et see on hea viis kergemalt läbilöömiseks, kuid võta näpust- nii see aga ei läinudki. Saksa keel on sama keeruline või isegi keerulisem, kui vene keel ning lihtsast läbi ajamisest ei ole juttugi
Tundsin, et nüüd aitab. Tahan targaks saada. Ma ei õppinud enam oma vanematele vaid ikka iseenda jaoks. Igasugune uus info, mis tuleb, huvitab mind väga, väga. Olen rohkem selline inimene, kes kuulab, loeb ja vaatab. See, mis on minu jaoks oluline jääb mulle väga meelde, mis pole oluline jääb vähem meelde. Võin väita seda, et päris kindlat õppimisstiili mul veel välja kujunenud pole. Vahest õpin üksinda näiteks mõnda luuletust. Vahest õpin ma koos abikaasaga näiteks vene keelt, milles ma pole eriti tugev. Abikaasa hääldab ja mina kirjutan häälduse ülesse. Mäletan seda päeva, kui tulin esimest päeva lasteaeda praktikale. Kõik oli nii uus ja huvitav. Kui läks õppetegevuste tegemiseks, siis see nii lihtne polnud. Ei olnud mul ju üldse kogemusi. Olin üleni vette lükatud. Ja pidin hakkama ujuma. Kord tuli välja, teinekord jälle jäi teadmistest vajaka. Aga ma lohutan ennast alati sellega, et see suur õppimine tuleb mulle
Kõik kommentaarid