Kipssideainete katsetamine - praktika nr 2 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kipssideainete katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud:  Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. Katese metoodika. 1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi

Ehitusmaterjalid

8

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

P ­ purustav jõud [kgf] l ­ tugedevaheline kaugus, [cm] b ­ proovikeha laius, [cm] h ­ proovikeha kõrgus, [cm] k ­ ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R ­ survetugevus, [N/mm²] P ­ purustav jõud [kgf] F ­ survepindala, [mm²] k ­ ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Ehituskipsi katsetuse tulemused

Ehitusmaterjalid

5

docx

Ehitusmaterjalid labor 2.

1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal ­ materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad ­ vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 ­ kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter ­ kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat ­ kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid ­ proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press ­ paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeens

Ehitusmaterjalid

7

docx

Kipssideainete katsetamine - 2 Kips labor 2020

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine:  kipsi jahvatuspeenuse määramine  kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine  kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga  tugevuskatse proovikehade valmistamine  painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID:  Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID:  Nihik – täpsus 0,01 cm  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Stopper katseaja määramiseks  Vispel ja segamisnõu (kummipall)

Ehitusmaterjalid

15

pdf

kips EL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 2 2020/2021 Kips Rühm: EAEI31 Evelin Lass 192739 Tanel Tuisk 11. October 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ................................................................................................................. 3 2. Katsetatud materjalid .................................................................................................... 3 3. Kasutatud vahendid ...................................................................................................... 3 4. Katsemetoodika ............................................................................................................ 3 4.1 Jahvatuspeensuse määramine..................................................................................... 3 4.2 Normaalkonsistentsi määramine .......................................

Füüsika

7

pdf

Ehitusmaterjalid KIPS

KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine

Ehitusmaterjalid

18

odt

Kipssideainete protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö

Ehitusmaterjalid

8

docx

Kipssideainete katsetamine

paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (0)